Andres Uiboga orelitega tutvumas

On septembri viimase laupäeva hommik, kui Tallinna kesklinnast asutab end suurele bussile seltskond orelihuvilisi. Algamas on reisisarja „Eestimaa kirikud ja orelid“ seitsmes väljasõit. Oreleid tutvustab ja neil mängib prof Andres Uibo, reisijuhiks on tuntud kirjandusinimene Helle Tiisväli.

Seekord on eesmärgiks Paide, Türi, Viljandi Pauluse, Paistu ja Kõpu kirik. Päeva jooksul reisiseltskonnaga tutvudes selgub, et paljud on teinud kaasa suurema osa reisidest, reisijuht Hellele on see kuues kord ja prof Uibo on muidugi kõigi seitsme reisi hingeks olnud. Bussitäis rahvast ei ole mitte muusikud, neid ühendab huvi kirikute ja orelite vastu, üheks suureks kaasatõmbajaks on kahtlemata ka orelikunstnik Andres Uibo särav isiksus.
Uibo on alles saabunud Itaalia reisilt, ta on olnud koos õp Arne Hiobiga giidiks populaar­sel Saksamaa reisil Lutheri ja Bachi radadel ja paljudel teistelgi reisidel. Iseasi on, kuidas jõuab mees, kel aastateks ette planeeritud orelikontserdid maailma erinevais paigus, kes õpetab muusika- ja teatriakadeemias tulevasi organiste, kes on mitme väga eduka muusikafestivali kunstiline juht jne, jne, kõike seda teha, ööpäev on meil kõigil 24 tundi. Paar päeva hiljem annab ta juba kontserdi Euroopa ühel hinnatuimal orelil Riia toomkirikus.

Eestimaa südames olles
Sõidame läbi hilissuvise päikeselise Eestimaa ja jõuame Paidesse. Paide Püha Risti kirik on ehitatud 18. saj keskpaigas keskaegse kiriku alusmüüridele. Praegune orel on valmind 1933. aastal, ehitajad on vennad Kriisad. 2017. aastal tegi Hardo Kriisa orelile puuduolevad kolm registrit ja nüüd on võimalik sel pillil professionaalseid orelikontserte anda. Andres Uibo lasi pillide kuningal kõlada ja jäi väga rahule, nii ka kuulajad.
13. saj pärinev Türi kirik on pühendatud pühale Martinile, kiriku interjööris on olulisel kohal Christian Ackermanni 17. saj valminud altar ja kantsel ning Dolores Hoffmanni aknavitraažid. 2010. aastast on tornis uus kirikukell. Orel on valminud 1896 Walckeri tehases Saksamaal, sama meistri orel on ka Tallinna Kaarli kirikus. Kapitaalremondi tegi 2006. aastal Hardo Kriisa.
Türi kiriku orel on üks suuremaid väikelinnade pille, temast eespool on Põltsamaa ja Rakvere orel. Andres Uibo istus Türi oreli taha ja muusika paitas kuulajate kõrvu. Muide – mis on oreli mängimisel kõige raskem asi? Pingi peale püsima jäämine – ütleb Uibo.

Suurim mehaaniline orel
Punastest tellistest ja maakividest 152 aastat tagasi ehitatud Viljandi Pauluse kirik on siiani originaalvärvi, ütleb koguduse õpetaja Allan Praats. Kirikus torkab silma erakordselt suur ja kaunis kroonlühter. Kirikusaali seinal on vaimuliku ja riigimehe Jaan Lattiku bareljeef ning teisel korrusel on tema muuseumituba. Kirikus on ka parvlaeval Estonia hukkunute mälestuskivi. Orel on Eesti suurim täismehaanilise traktuuriga (mängumehhanismiga) Guido Knaufi ehitatud pill.
Paistu Maarja kiriku aias võtab külalised vastu alles mõned nädalad koguduse hooldajaõpetaja ametis olnud Allan Kährik. Kirik on ehitatud 13. saj lõpus, praeguse kuju sai 19 saj ümberehituste käigus. Kiriku altariruumi lagi on sinist värvi, mis jäljendab Riia Jakobi kirikut. Kiriku ümber on kuivendussüsteem (2000), mis niiskust kirikus vähendab, ja kirikul on uus katus (2003).
Oreli kohta annavad märku juba 14. saj ajalooallikad, mis näitab, et siinkandis elasid jõukad inimesed. Praegune orel on aastast 1913 ja selle ehitas orelimeister August Terkmann. Täispneumaatiline orel on oma aja tõeline meistriteos, seda on pika aja jooksul remontinud orelimeister Olev Kents.

Romantiline maakirik
Selle reisi viimane kirik on Sakala kõrgustiku lääneserval asuva maalilise vaatega Kõpu Peetri kirik. Vastuvõtjaks siin juba 15 aastat toimetanud õpetaja Hedi Vilumaa. Kogudust on siinmail mainitud alates 1669. aastast, praegune kirik valmis aastal 1825. Nagu enamik kiriku interjöörist, on ka orel säilinud originaalkujul.
Pilli autor on taas Knauf ja orel sai valmis 1867. aastal ning on praeguseni kasutatav. Ehkki tegu on üsna väikese – kaheksaregistrilise pilliga (vrd eelmised on paarikümne registri ringis), kiidab Uibo selle kõla ja ütleb, et siin saab mitmesuguseid teoseid mängida.
„Iga orel on oma näoga nagu iga inimenegi. Kui viiulimängija läheb kontserdile oma viiuliga, klaverid ei erine suurt üksteisest, siis iga orel on unikaalne, igaühega tuleb eraldi tuttavaks saada,“ avab Uibo oreli hingeelu.
Seekordne reis on lõppenud, eelmisel suvel oli kaks, sel suvel juba viis reisi, kokku 34 pühakoda. Meelde jäävad hoolitsetud kirikud. Kaunikõlalised orelid ja lahke vastuvõtt. Tagasiteel arutatakse juba elavalt, kuhu tuleval aastal minna. Sihikule võetakse Saaremaa ja Võrumaa, käimata on ka Peipsi ääres. Aitäh maestro Andres Uibole, reisijuht Helle Tiisvälile ja reisi korraldajale Tiit Reisidele!
Tiiu Pikkur

Pildigalerii: