Andke üksteisele andeks

Oleme kirikuaastas ajas, mil on mitu olulist püha. Selle lehenumbri ilmumise päeval tähistame usupuhastuspüha, mis meenutab, kuidas Martin Luther naelutas Wittenbergi lossikiriku uksele 95 teesi, millega ta soovis kirikut tuua tagasi Jumala sõna alusele. On oluline mõelda meie juurtele ja samas sellele, milline on reformaatori sõnum praegusele kirikule. Kas suudame püsida usus ja elada Jumala sõna kohaselt?
1. novembril on pühakutepäev, mil meenutatakse inimesi, kes on oma elus pidanud kõige olulisemaks usku ja on suutnud elada selle kohaselt. 2. novembril meenutame aga hingedepäevale kohaselt kõiki surnuid. Uskliku inimese jaoks pole surm kõige lõpp, vaid uks igavesse ellu. Jumala arm, millest kõneles Luther, avab meile selle ukse. Inimene mõistetakse õigeks usust, lahus käsutegudest. Sellele lootes on kristlast maise elu järel ootamas igavik, kus võime kohtuda nendega, kes meie eel on sellest maailmast lahkunud.
Käesoleva pühapäeva piiblitekstid räägivad andeksandmisest ja sellest avanevast inimestevahelisest armastusest. Kogu meie elu aluseks on andeksandmine, mille saame Kristuse lunastustöö kaudu. See kohustab meid suhtuma ka oma ligimesse sõbralikult ja andeksandvalt. Niisugune hoiak teeb võimalikuks selle, et Jumala annid saavad meie keskel reaalsuseks kogu oma rikkuses. Nii võime saada Jumala käest armust andeks ja seejärel anda ka teistele andeks.
Kaido Soom