Juhime tähelepanu, et tegemist on vana postitusega, seoses millega võib esineda küljenduslikke nõrkusi.

Andes saame juurde rikkust

/ Autor: / Rubriik: Uudised / Number:  /

Juuru orel  
1897–2007

Kolm aastat pärast orelifondi loomist on Juuru
kiriku orel korras ja valmis pühitsemiseks

26. septembril 2004 asutasid Juuru Mihkli
kogudus ja Juuru vallavalitsus sihtasutuse Juuru Mihkli Kiriku Oreli Fond.
Sihtasutuse loomise idee algataja oli tolleaegne koguduse õpetaja Marko Tiitus.

Julge ettevõtmine koos paljude kartustega
tollal on kandnud tänaseks head vilja: vajalikust 1 112 000 kroonist on koos
ligikaudu 900 000 krooni. Orelifond on lubanud oma tööga jätkata seni, kuni
vajaminev summa koos. Tänavu suveks on valminud projekt «Orelisuvi Juurus
2007», eestvedajaks organist Kristel Aer.

Hea investeering

Oreliekspert ja organist, rootsi päritolu
Göran Grahn kirjutas Juuru kiriku oreli ekspertiisi (valminud 1. märtsil 2005)
eessõnas: «See orel on pärast rohkem kui saja-aastast kasutusaega halvas
seisus, ja seda ka oma funktsioneerimiselt, ning on kätte jõudnud aeg
põhjalikuks restaureerimiseks, mis hõlmab tööd kõigi oreli osadega. Orelit saab
täna mängida, aga tema traktuur ei ole reguleeritud ning pill on häälest ära,
kuna viled on vanad ja kahjustunud.

Siiski on võimalik kuulda selle võimsa,
majesteetliku ja võrratu instrumendi potentsiaali, mis on teeninud paljude
põlvkondade kirikuskäijaid, ning võib seda väga hästi teha ka tulevikus. Kõige
olulisem on, et sellise instrumendi restaureerimiseks leitakse rahalised
vahendid.

Suurepärane tulemus

Juuru koguduse liikmed, kes tellisid oreli
Jakob Saarmannilt, tegid hea investeeringu kindlalt ehitatud instrumenti,
millel on võime oma kogudust Jumala kiituses teenida veel sajandeid.»

2006. aasta veebruaris allkirjastati
restaureerimisleping OÜ Kriisa Oreliehitusega, kes pidi restaureerima oreli
mehaanilise osa, ning orelihäälestajate Kalevi Mäkineni ja Helmuth
Gripentrogiga. Lepingu järgi pidid tööd lõpule jõudma 30. novembriks 2006.
Tööde käigus ilmnesid olulised vead oreli tuulepõhjades, mida esialgse
ekspertiisi käigus polnud võimalik tuvastada. Tööd lükkusid edasi 2007. aasta
suve algusesse, pealkirjas esitatud daatumeid arvestades jääbki nüüd pilt
ilusam.

Praeguseks on põhitööd lõpetatud ning
kogudus tegeleb liigse õhuniiskuse eemaldamise kompressori muretsemisega. Göran
Grahn ja Kristel Aer (orelifondi juhatuse liige), kes mõlemad on juba uut
orelit käinud vaatamas ja puudutamas, leiavad, et tulemus on suurepärane.
Lõpliku hinnangu andmiseks on Kristel Aeri eestvedamisel kutsutud 5. juuliks kokku
vastuvõtukomisjon koosseisus Göran Grahn, Piret Aidulo, Toomas Trass, Ines
Maidre, Jaanus Torrim ja Kristel Aer.

Vana oreli lugu

Juuru kiriku varasemast ajaloost on teinud
ülevaate orelihooldaja Toomas Mäeväli: «Juuru Mihkli kiriku orel on valmistatud
1897. aastal Tallinna orelimeistri Jakob Saar-manni poolt, kes töötas koos
saksa oreliehitaja Walckeriga, kui too remontis Niguliste kiriku orelit. Juurus
sai Jakob Saarmann ülesandeks ehitada uus orel pärast Juuru kiriku
juurdeehituse lõpetamist 1895. a.

Ta ehitas selle teiste vanade orelite
osadest ja kuigi see on tüüpiline Eesti maakiriku orel, on see samas unikaalne,
kuna koosneb väärtuslikust vilestikust ning teistest osadest, mis on tähtsad
Balti orelite uurimise seisukohast. Seetõttu on see orel väga oluline osa
ajaloolisest orelipärandist Eestis ja ka Euroopas.

Vanast Juuru kirikust toodi vana orel,
mille oli ehitanud Carl Tanton 1849. a. Samal ajal lõpetati ka oreli
ümberehitustööd Niguliste kirikus. Juuru oreli esimese manuaali ja pedaali
tuulepõhjad on tõenäoliselt sealse vana oreli osad, mille ehitas Johann Andreas
Stein 1812. a.

Saarmann ehitas ka Juuru kirikusse uue
neo-gooti stiilis orelikapi ning kasutas ka vanemat vilematerjali, mille
päritolu on teadmata. 2 manuaali ja 19 registriga orel on säilinud enam-vähem
algsel kujul. Suhteliselt hiljuti on lisatud vaid elektriline tuulepuhur, ümber
on ehitatud tuulekanalid ja asendatud on võll-laud teise manuaali tarbeks.
Seega on praeguse oreli üksikute osade tegelik vanus märgatavalt kõrgem instrumendi
kui tervikkoosluse omast.»

Pühitsemiseks valmis

Restaureeritud oreli pühitsemine on
kavandatud 8. juuliks kella 15. Pühitsemisele järgneb minikonverents, kus saab
täpsemalt teada orelifondi loomisest (Marko Tiitus, Viljandi Jaani koguduse
õpetaja), oreliekspertiisist (Göran Grahn), oreli ehitamisest (Hardo Kriisa,
orelimeister) ja kohaliku rahva huvist kõige selle vastu (Aili Normak,
orelifondi juhatuse liige, kohaliku omavalitsuse kultuurinõunik).

Kokkuvõtteks võib öelda, et Juurus sündinu
on järjekordseks monumendiks meie rahva kultuuri- ja kirikuloos. Eraannetajate
suur hulk ja põhipanus annab julgust öelda, et varakapitalismi aeg on Eestis
mööda saamas ning meie rahvas on valmis andma ja ehitama, teisisõnu, oleme
saamas vabaks rahvaks.

Õnnistagu Jumal neid kõiki, kes Juurus või
paljudes paikades üle Eesti on leidnud võtmise kõrval ka andmise oskuse. Olge
terved!

Tauno Kibur,

Juuru koguduse õpetaja,

orelifondi juhatuse esimees