Ambla vaimulik laulupäev

2. juunil tähistasime Amblas Eesti Vabariigi juubelit vaimuliku laulupäevaga.

Kokku tuli u 170 lauljat ja pillimängijat, nii lapsi kui täiskasvanuid Amblast, Albust, Annast, Aravetelt, Järva-Jaanist, Järva-Peetrist, Kadrinast, Koerust, Koselt, Lehtsest ja Tapalt – nii Ambla kihelkonnast kui naaberkihelkondadest. Musitseeriti Eesti riigi auks ja Jumalale tänuks.
Rõõmu ja ülevat meeleolu jagus nii osalejatele kui kuulajatele. Eestlased peavad end laulurahvaks. Laulmine on üks lüli, mis seob meid väga tihedalt nii mineviku, oleviku kui tulevikuga. Võib lausa öelda, et laul on aidanud meil teadvustada end rahvana ning jõuda oma riigi moodustamiseni.
150 aastat tagasi valmistuti Eesti I üldlaulupeoks, mis toimus 1869. a Tartus. Ka Amblas tehti selleks tööd. Tollane kirikuõpetaja Aleksander Leopold Paulsen, kes oli väga muusikalembene ja edendas Ambla muusikaelu, kutsus kihelkonna koolmeistrid kokku ja soovis, et nad laulukoorina laulupeol osaleksid. Ta hakkas ise koorijuhiks ning õpetas meestele viiuliga hääled selgeks.
Köster Raudkepp asutas veel segakoori, kooliõpilaskoori ning segakvarteti. Ambla meeskoor võttis osa ka II ja III üldlaulupeost. Pärast III üldlaulupidu soovis Tallinnamaa kuberner Polivanov kuulda eesti laulu parimatelt laulukooridelt Tallinnamaalt. Nendeks määrati Ambla ja Koeru koorid Järvamaalt ning Iisaku koor Virumaalt. Kubernerile olid laulud meeldinud. Kahjuks samal 1880. a suvel lõpetas kirikuvalitsus Ambla esimese meeskoori tegevuse „poliitika ajamise“ pärast.
Aeg läks edasi. Kümmekond aastat hiljem tuli Amblasse õpetajaks Johannes Theodor Willberg, kes toetas väga koguduse muusika­elu. Peaaegu kohe hakkas ta tegelema kirikusse uue oreli soetamisega ja korraldas raha saamiseks palju kontserte.
Kontserttegevus jätkus ka uuel orelil – mitu korda käis Amblas Miina Härmagi nii orelit mängimas ja laulmas kui koore juhatamas. 1937. a toimus Amblas I Järva praostkonna vaimulik laulupäev, millest võttis osa u 600 lauljat ja pillimängijat. Peo üheks üldjuhiks oli Enn Võrk.
Esimesest kooslaulmisest Amblas on möödas poolteist sajandit. Laul pole kunagi vaikinud ei meie kihelkonnas ega tervel Eestimaal. Eesti Vabariik sai 100-aastaseks. Oma iseseisva riigini jõuti mitme inimpõlve töö tulemusena. Meie ülesanne on seda riiki hoida tulevastele põlvedele. Sest kes minevikku ei mäleta, elab tulevikuta.
Ave Prints