Ajakiri Ingeri koguduste elust

Inkerin Kirkko 2/58/2006 (Ingeri
Evangeelse Luterliku Kiriku väljaanne)

Ajakirja Inkerin Kirkko suveväljaanne
teavitab lugejat uudiskülgedel pikema kirjutisega  Kupanitsa koguduse  350. aastapäevast, mida tähistati juuni alguses.
Kupanitsas, 80 km Peterburist Narva suunas asuvas vallas tähistatakse juubelit,
mida veel kakskümmend aastat tagasi ei suutnud keegi uskuda teoks saavat  – nende sõnadega algab koguduse tänast elu
tutvustav artikkel.

Selle 18 aastat tagasi uuesti taastatud
kiriku ja kogudusega on seotud eesti juurtega vaimulik Arvo Survo, kes on
õppinud 1980. aastatel Tallinnas. 
Tõepoolest, alles mõnekümne aasta eest oli see Petroskoi lähistel asuv
kirik tornideta ja kasutusel muu hulgas kohaliku vangla ja viljasalvena,  kuid tõusis 1898. aastal justkui tuhast ja
tegutseb.

Arvo Survo toonitab Ingerin Kirkko
ajakirjanikele ka Eesti lugejale tuttavat mõtet, et kiriku tulevik sõltub
tugevast laste- ja noortetööst ning koolitatud ja motiveeritud töötegijatest.

Pikemalt on juttu ka Ingeri kiriku
kogudustest Saranskis, Petroskois, Aunuses, Karjalas, Pitkärannas. Kogudustes
on keskendutud laste- ja noortetööle, korraldatakse keeleõppelaagreid, aga ka
piiblitunde ja hingehoiukursusi. 

Huvitav uudis on Karjalast, kus eelmise aasta
oktoobrist edastab kohalik televisioon kord kuus kümneminutilise saate
kohalikest luteri kiriku uudistest. Enamasti on saadetes juttu Ingeri kiriku
tähtsamatest pühadest, aga viimasel ajal on räägitud ka Ingeri kiriku
kogudustest Venemaal. Et saated on soomekeelsed, on venekeelseil vaatajail
võimalus jälgida tõlget. Ka teiste raadio- ja telekanalite huvi Ingeri kiriku
tegemiste vastu on suurenenud, märgitakse artiklis.

Muusikahuvilistele on meeldivaks uudiseks,
et Eestiski tuntud Pekka Simojoe «Vaikuse laulud» tõlgiti vene keelde ning anti
välja CD-l ja kassetil. Vastset  plaati
esitleti Peterburis Püha Maria kirikus. Osa laule on Venemaal Ingeri kiriku
liikmetele juba hästi tuttavad, sest nende tekstid ja noodid on avaldatud
venekeelses noorte lauluraamatus. Viimati nimetatud raamatuke on luteri
kogudustes ülimalt populaarne, mõnel pool olevat just see koguduse ainsaks
lauluraamatuks.

Piibli ja vaimulike tekstide tõlkimine
sugulasrahvaste keeltesse on olnud aastasadu omamoodi misjoniülesanne
teoloogidele ja filoloogidele. 15aastase töö tulemusena ilmus äsja ersakeelne
Uus Testament. Tõlke kvaliteedis pole põhjust kahelda, sest asjatundlike
tõlkijate töö tulemust  kontrolliti ka
ersa keelt kõnelejate seas.

«Miks ma küll varem kirikus pole käinud!» –
nii olevat nii mõnigi pädev keelejuht imetlusega tõdenud tõlke headust.
Innustust saanud keelerahvas  otsustas
järgmiseks ette võtta psalmide tõlkimise.

Portreteeritavaks on ajakirja suvenumbris
Kelto koguduse muusikatöö tegija Marina Väisä, kes 13aastase tüdrukuna hakkas
koguduse laulu väikesel elektriorelil saatma. Nüüd nii Peterburi
konservatooriumi kui ka Sibeliuse Akadeemia lõpetanud noor muusik leiab, et
muusikatöö Ingeri kirikus on  nagu väike
laps, kes alles hakkab kasvama. Ehk seetõttu peabki ta laste- ja noortetööd
eriti südamelähedaseks, ent muusikas leiab ta suurepärase võimaluse  misjonitööks, samuti kirikuelu rikastamiseks.

Ajakiri Inkerin Kirkko ilmub neli korda
aastas nii soome kui ka vene keeles.

Lea Jürgenstein