Ainulaadne heliplaat eesti muusikas

Läinud aastal ilmus Talmar & Põhi väljaandel duubel-CD Roman Toi orelimuusikaga, millele on helisalve jäänud 29 pala ajavahemikust 1975–2005.

Tegemist on ainulaadse ja esmakordse ülevaatega meie ühe särava, vitaalse ja väga mitmekülgse muusikamehe kolme aastakümnesse jäävast heliloomingust selles žanris.
Esimesel plaadil musitseerib Tallinna piiskopliku toomkiriku orelil Ene Salumäe (50’), teisel Tallinna Toompea Kaarli kiriku orelil Piret Aidulo (60’). Mõlemad orelid on haruldased kogu maailmas, mõlemad organistid meie kirikuelus (aga mitte ainult kirikuelus!) mitmekülgselt tegusad isiksused, kes on pikki aastaid olnud väga heades loomingulistes suhetes heliloojaga.

Rahul tõlgendusega
Kuigi CDdel olevate orelipalade arv on juba iseenesestki väärikas, kinnitavad ometigi mõlemad organistid, et paljutki jäi veel mängimata ja nii mõnedki juba salvestatud teosed lihtsalt ei mahtunud duubel-CDle.
Organistidel oli võimalik kasutada käsikirjalisi noote, kuid hea uudis on see, et kõik sellel duubel-CDl kõlavad teosed ilmuvad juba eeloleval sügistalvel kirjastuse Talmar & Põhi väljaandel nootidena.
Noodikogumiku toimetaja on Tallinna toomkiriku kantor-organist Ene Salumäe. Temalt ongi igati põhjendatud uurida, missuguseid suuniseid jagab helilooja interpreedile kas siis noodipildis või senise koostöö põhjal ka suuliselt.
Ene Salumäe: «Roman Toi on helilooja, kes oma nootidesse märgib väga täpselt ja kohati vaimukaltki nii tempo, agoogika kui ka meeleolude juhised. Neist saab hulga informatsiooni, kuidas lugu võiks kulgeda.
Samas jätab ta noodipilt siiski palju ruumi interpreedile vabaks omapoolseks tõlgendamiseks nii registratsioonide osas kui ka näiteks mängutehniliselt pedaali kasutamises.
Paljusid neist orelilugudest on võimalik mängida nii pedaaliga kui selle puudumise korral ka ilma pedaalita ehk manualiter, nii väiksel ühe-kahe- kui suurel neljamanuaalisel orelil. Mõne loo puhul andis maestro küll ka väikese vihje, kuid valdavalt on mul interpreedina olnud vabad käed.
Olulisim märksõna on tal rubato – ajas kulgemine jätkuvate hoogustumiste ja hoo mahavõtmistega, emotsionaal­selt laial skaalal, kuid põhjamaises vaoshoituses. Seda kõike iseenesest mõista hea maitse piirides. Ta on mulle aeg-ajalt ikka saatnud e-kirju ja helistanud, et on jälle ja jälle kuulanud seda duubel-CDd ja tõdenud, et nii registrivalik kui ka muu tõlgendus on talle olnud vägagi meeltmööda. Suuremat tunnustust interpreedile olla ei saagi kui elava helilooja rahuldustunne ja heakskiitev tagasiside!»
Mõistagi on ka Piret Aidulo rõõmus, et maestro on jäänud salvestustega rahule: «Jah, ta on tõepoolest väljendanud seda nii kirjavahetuses kui ka meie telefonivestlustes.
Lisaksin veel, et Roman Toi orelikäsitlus on väga loomulik – aastatepikkune praktiline orelimäng on tema ideedele andnud sujuva teostuse ja hingamise. Temaga ja tema muusikaga suheldes olen saanud lisaks nootidele kaasa hulga elutarkust. Samuti olen osa saanud tema soojast poolehoiust ja mõistmisest, mida tähendab elada kirikumuusikas.»

Mängitud palju Eestis ja välismaal
Kaarli koguduse muusikajuhi ja peaorganisti Piret Aidulo sõnul on ta Roman Toi orelipalu mänginud väga sageli nii jumalateenistustel kui ka kontsertidel.
Üks Pireti lemmikpaladest on «Palve Ketsemani aias», mida ta on sagedasti mänginud nii kodu- kui välismaal ja viimati juulikuu alguses oma orelipooltunnis Wittenbergi lossikirikus Saksamaal.
Juba 90ndate keskel, kui allakirjutanu veel Klassikaraadios töötas, tegi Piret Aidulo esimesed salvestused Roman Toi orelimuusikast. Oma muusikaliste lemmikute hulka tahab ta lisada Roman Toi koorilaulud, nt «Laota armutiivad», «Palvelaul» ja «Lux perpetua» ning «Palve», mis on seatud nii koorile kui  solistile.
Tallinna toomkiriku kantor-organist Ene Salumäe on Roman Toi oreliteoseid kasutanud eelkõige kontserdikavades nii Eestis kui ka välismaal (nt Soomes, Rootsis ja Saksamaal).
Ene Salumäe: «Üsna tuntuks on mul õnnestunud Roman Toi nimi ja tema orelimuusika mängida Soomes sealsete suurte suvefestivalide raames kontserte andes, nt Helsingin Urkukesä Helsingi toomkirikus, siis veel Tampere ja Turu toomkirikus ning mujalgi. Ka Soomes oodatakse pikisilmi Roman Toi varsti ilmuvat orelinoodiraamatut.
Sageli mängin ma ta muusikat Tallinna toomkiriku laupäevastes orelipooltundides. Kuulajaskonnaks on seal valdavalt välismaalased, kelle hulgas on pea iga kord olnud organiste. Aga nii just info levib!
Soomlased on tõlkinud ja trükkinud Roman Toi lühikantaadi «Sind täname!» koorile ja orelile, mida olen aastaid propageerinud Tallinna toomkoguduse kooriga Laudate Dominum lauldes-oreldades, samuti teisi praostkonna koore kaasates.
Vabariigi aastapäeva jumalateenistuse teleülekande kaudu on see jõudnud paljudeni. Samuti olen korraldanud Tallinna toomkirikus Roman Toi 90. sünnipäeva puhul tema loomingust täispika kontserdi, mis maestro Eestisse saabumise aja tõttu sai teoks küll vaid mõned nädalad enne tema 91. sünnipäeva 2007. aastal.
Selle kava panime kokku koos maestroga ja seal sai tõesti kuulda peale orelimuusika palju sellist repertuaari, mida Eestis varem ei olnud esitatud.
Roman Toi orelimuusika (koorimuusikast rääkimata) sobib jumalateenistustele suurepäraselt, sest on ju see sündinud suures osas helilooja enda praktilise organistitöö käigus EELK Toronto Peetri kirikus, kus ta aastakümneid organistina tegutses.
Kõige sagedamini olen ilmselt esitanud sellel duubel-CDl minu plaadi lõpuks mängitud lugu, koraalifantaasiat «Oh võtkem Jumalat» ning plaadi üht nimilugu «Meil aiaäärne tänavas» koos «Meloodiaga», mis kõlab seekord Pireti CDl tema esituses.
Samuti olen tihti mänginud imeilusat koraalieelmängu «Säravaim täht» ja jõulude ajal ikka neid toredaid pastoraale, mis plaadilgi kuulda.»

Muusika kõneleb ja kõnetab
Roman Toi kammerlikud orelipalad on enamasti sündinud improvisatsioonidest jumalateenistustel. Oma helidega helilooja justkui palvetab muusikas ja kõnetab seeläbi kuulajat.
Imitatsiooniline polüfoonia, variatsioonilisus ja fantaasialend ongi need klassikalised vormilised alused, millele ta oma kompositsioonid rajab.
Mida hindavad ta muusikas organistid?
Ene Salumäe: «Siirust ja emotsionaalsust, värvikust ja huumorimeelt, improvisatsioonilisust. Tema muusikas on lihtsate vahenditega edastatud sügavaid sõnumeid ja tundeid.
Need lood on väga Roman Toi enda nägu. Kui ma neid mängin, siis tundub, nagu ta oleks siinsamas, lähedal, kõiges oma südamlikkuses ja soojuses, empaatias ja detailidesse süüvimise tähelepanelikkuses, mõnus huumorisäde silmis, alati midagi teoksil, rõõmsameelne ja tõsiselt usklik inimene!»
Piret Aidulo kinnitas Ene Salumäe mõtteid: «Väga täpselt ja hästi sõnastatud. Just nii see Roman Toi puhul on!»
Roman Toi, helilooja, organist, koorijuht, pedagoog, muusikateadlane, kultuuritegelane, andis Toronto Peetri koguduses alles 95aastasena mullu 26. juunil järgmisele põlvkonnale üle oma organistikohustused. Loodetavasti jagub tal nüüd rohkem aega uute helitööde (sh orelipalade) loomiseks.

Soovime armastatud maestrole rohkesti Jumala õnnistust ja oleme tänulikud meile juba kingitud hingerikka heliloomingu eest.
Ene Pilliroog