… aga ära kaota lootust

Püha Johannese kool korraldas 7.–9. märtsini järjekordse rahvusvahelise hariduskonverentsi „Metanoia – muutumine, leppimine, andestus“. Kolme päeva jooksul said huvilised Tallinnas ja Laulasmaal osa 13 ettekandest ja kolmest töötoast, milles osales kokku üle 200 inimese.

Kreekakeelne sõna metanoia viitab muutusele inimese meeleseisundis, meele parandamisele. Enese ekslikkuse tunnistamine, andestamine ja valmisolek postitiivseks muutuseks on üldinimlikud vajadused, millel on kindel koht ka hariduses. Suure paastu lävel seistes aitas selline teemapüstitus kooliperel ja kõigil osalejail taas peatuda, et mõelda sellele, mis on tõeliselt oluline, ning oma argiülesandeid laiemas ja sügavamas kontekstis mõtestada.

Põimunud kooli igapäevaeluga
Püha Johannese kool on seminare ja konverentse korraldanud alates 2013. aastast. Ühe noore erakooli jaoks pole konverentside korraldamine just tavaline kõrvaltegevus. Kuna Johannese koolis on õpetaja töö iseenda, oma meeleseisundiga algusest peale kesksel kohal seisnud, katsume pakkuda tuge ka selles, kõige raskemas ja isiklikumas töös õpetaja olulisima töövahendi – tema hinge – häälestamisel.
Konverentsid toimivad kahesuunalisena: ühelt poolt saavad meie õpetajad ja pered innustust ja kosutust külalis­esinejatelt ja teiselt poolt jagavad ning peegeldavad õpetajad oma ettekannetega meie kooli kogemust ka väljapoole.
Kuuendaks toimumisaastaks on konverentsi üritused orgaaniliselt põimunud kooli igapäevaeluga. Kui algusaastatel leidsid konverentsid aset Õpetajate Maja esinduslikus saalis, koolimelust eemal, siis eelmisest aastast tõime ettekanded ja arutelud Siili tänava koolimajja, koolielu keskele.
Oleme aru saanud, et külalistel pole vaja peljata kooli­melu ega lastel liiga auväärseid külalisi. Meie teemad on alati olnud elulised selle sõna kõige tõelisemas mõttes – sellised, mis puudutavad igaüht ega sõltu vanusest või emakeelest. Teist aastat järjest näeme, et lastel on väga siirad ja sügavad mõtted väljakuulutatud teemadel ning et kohtumistest konverentsikülalistega on kasu nii külalistel kui lastel.
Sel aastal kohtusid õpilastega vene luuletaja Olga Sedakova, briti ajakirjanik Marina Cantacuzino, Moskvast preester isa Aleksei Uminski ning eesti psühholoog ja koolitaja Mare Pork. Rõõm on näha, kuidas kohtumistest on ühtviisi õhevil ja innustunud nii noor publik kui ka külalised. Igal aastal kasvades ja täienedes kipubki konverents lausa festivali mõõtmeid omandama. Toredaks tavaks on saamas konverentsi sidumine ka kooli heategevuskontserdiga, mis sel aastal toimus Jaani kirikus.

Ajatud ja igavikku suunatud
Tänavune metanoia-konverents oli eriline veel selle poolest, et see sai teoks koostöös äsja avatud Arvo Pärdi keskusega. Konverentsi teise päeva ettekandeid oligi võimalik kuulata Laulasmaa mändide all ning kogeda üleminekut sõnalt helile: õhtul tulid Vox Clamantiselt esitusele Cyrillus Kreegi õhtuteenistus ja Arvo Pärdi „Kanon Pokajanen“, patukahetsus­kaanon.
Meie konverentside teemad on olnud ajatud ja igavikku suunatud, samas aga ülimalt aktuaalsed tänapäeva inimesele, kes üha lihtsamini heitub ning elus vankumatuid pidepunkte otsib. Eelmise aasta teema „Loodan, järelikult olen“ oli vastuseks ühele nüüdismaailma põletavale valupunktile – üha levivale depressioonile ja lootusetusele nii täiskasvanute kui ka laste seas.
Otsisime erinevate valdkondade esindajate abil lohutust ja innustust iidsest idakiriku õpetusest. Millest juhinduda, kust leida eeskujusid? Üheks konverentsi juhtmõtteks olid Athose pühale Siluanile ilmutatud sõnad, mis said kirja 20. sajandi suurte tapatalgute aegu: „Hoia oma meel põrgus, aga ära kaota lootust!“
Sümboolseks sillaks eelmise ja käesoleva konverentsi teemade vahel võib pidada tsitaati pühakirjast: „Jumalale meelepärane kurvastus toob meeleparanduse päästeks, mida ei kahetseta, maailma kurvastus toob aga surma“ (2Kr 7:10).

Mitte lasta silmist sügavamat tasandit
Milline on see Jumalale meelepärane kurvastus, mis võib saada päästeks, mitte hukatuseks? Kuidas astuda samm enesesüüdistusest tõelise meeleparanduseni, millega kaasneb andestamine, nii endale kui teistele? Sellele teemale heitsid valgust esinejad meilt ja mujalt: teoloogid, vaimulikud, psühholoogid, kirjanikud, teadlased ja meie oma õpetajad.
Preester ja teoloogiaprofessor John Behr USAst rääkis meeleparandusest kirikuisade kirjutiste, dotsent Urmas Nõmmik Vana Testamendi tarkusekirjanduse valguses. Ettekanne vene luuletajalt ja kirjandusteadlaselt Olga Sedakovalt puudutas kahetsuse ja loovuse seoseid kunstis ning elus. Samuti rääkis ta sellest, millised on isiklikud ja millised kollektiivsed, isegi üldrahvalikud valikud, kuidas käia ümber minevikus aset leidnud vigade ja süüga, kuidas leida lepitust ja pöörduda.
Kunstniku isiklike, loominguliste ja üldrahvalike valikute teemat käsitles ka Mihhail Lotmani ettekanne Ossip Mandelštamist. Ka teema psühholoogiline arendus läks kaugemale ja sügavamale tavakäsitlusest.
Prof Renos Papadopoulose abil sai metanoia mõiste kaalu juurde etümoloogilise ekskursiga kreeka keelde. Vastupidiselt tõelist ja sügavat pöördumist väljendavale metanoia’le on kreeka keeles ka mõiste metameleia – keskendumine endale ja oma süüle, enda haletsemisele. Tänapäeva ülepsühhologiseeritud maailmas, kus igaüks enda traumasid diagnoosib ning psühholoogidelt abi otsib, on oluline mitte silmist lasta sügavamat tasandit – inimese eksistentsiaalset janunemist millegi/kellegi kõrgema järele.
Selliseid suurejoonelisi ideede ja vaimutoidu pidusööke poleks koolil võimalik pakkuda ilma meie hariduskeskuse juhi Irina Pärdita, kes on konverentside põhivedaja ja koordinaator. Ja muidugi täname oma lahkeid toetajaid Eesti Kirikute Nõukogu, Renovabise fondi ja Radisson SASi.
Konverentsil saadud tarkust ei plaani me vaid endale hoida. Õige pea valmivad videod konverentsi ettekannetest, mida jagame ka oma kodulehel (http://www.pjk.ee/index.php/ee/).
Marrit Andrejeva,
lapsevanem