Aeg sunnib kogudust ja töömehi takka

Mehed on tööhoos Puhja kiriku juures tellingutel. Lahtisest uksest kostavad orelihelid – Miina-Liisa Kuusemaa juba ootab.

Enne kui sisse astun, teen tiiru ümber kiriku. Fikseerin olukorra, nagu öeldakse. Kontraforssidel on käsil krohvimine, pikihoone põhjaküljel värvimine. Mõne aknaava ees on vineertahvel. Idaküljes tekib küsimus seoses suure ringikujulise sopistusega, aga kõik täpsemalt vaatame koos Miina-Liisaga üle.
Mäletan, kuidas Puhja kirikus põrandat vahetati. Mõne aasta eest remonditi ja taaspühitseti sealne orel. Kui hull olukord on aga katusega, tuli uudisena. Kogudust teeniva õpetaja Tiit Kuusemaa pildid Facebookis annavad küll hea ülevaate sellest, mis kiriku juures toimub, ent oma silm on kuningas.

Usus välja läinud
Koguduse organist Miina-Liisa Kuusemaa on kirikus tuntud projektikirjutaja. Tema on Puhja kiriku juures tehtavate töödega hästi kursis. Ta ütleb, et tööd ei saanud enam edasi lükata ja see kehtib kiriku toetuseks kirjutatud projekti, aga otseselt ka kiriku seisukorra kohta.
Nähtud pildid on kinnituseks, et väljanägemine on sel kirikul vilets. Kui kohapeal detailidesse süveneda, siis väiksematest ja suurematest pragudest puudust ei ole, mahatulnud krohvi alt paistab vihmale avatud maakivist sein. Põhjakülje katuses haigutavad tühimikud ja vaid korraks kirikusaali heidetud pilk kinnitab niiskuseprobleemi.
Kiriku remondiks rahataotlusprojekti kirjutanud Miina-Liisa ütleb, et kogudus on usus välja läinud, sest töid ei saa enam edasi lükata. Kooriruumi katus, fassaad ja avatäited peavad valmis olema sel aastal, torni avariiremont järgmisel. Selgituseks tuleb öelda, et keerulise asjaajamise tõttu hanke väljakuulutamine ja tööde algus venis. Ajaliselt jäädi liiga sügisesse, aga töö on vaja ära teha.

35 aastat
Kui 11. septembri lehes kirjutasime, et Urvaste kiriku juures on lõppenud katusetööd, siis puhkust ehitusfirma Novabild töömehed vaevalt et said.
Ees ootas uus objekt, Puhja kirik. Miina-Liisa on hanke võitnud firma töömeestega rahul – niisama mehed päeva õhtusse ei veereta. Ta täpsustab, et firmal on alltöövõtjaid Lätist ja nii on tegu omamoodi rahvaste sõprusega. Ja ega aegagi ole, kui tööga enne vihmaperioodi valmis peab saama. Krohv peab kuivada jõudma, et töö kvaliteetne saaks.
Iga pühakoja lugu on eriline. Eriti veel kui kirik on vana. Praegusel Puhja kirikul on vanust üle 500 aasta. Puidust haritorn on paarsada aastat noorem, selle aega võib arvestada 18. sajandi lõpust. Kiriku arhitektuurimälestise passist võib lugeda: kooriruumi on valgustanud lai idaaken, mis on kinni müüritud. Sellest siis juba mainitud sopistus.
Aga ka kurvastavamat: koori idasein on välja vajunud, praod on seintes ja võlvis, osa laetalasid on mädad. Pragu idaseinas näib suurenevat. Niisuguse hinnangu andsid kirikule järelevalve korras tehtud väliuurimistöö tulemusena Villem Raam ja Kaur Alttoa aastal 1984. Samast saab ka lugeda, et samal aastal tehti ulatuslik välisremont: parandati ja värviti fassaadipinnad, uuendati katuseid.
Mööda on läinud 35 aastat. Küll parandati 1997 pikihoone katuse konstruktsioone ja asendati 2016 purunenud katusekive.

Samm-sammult
Praegune suur ettevõtmine on muidugi kallis. Seepärast on kogu töö jagatud etappideks. Fassaadi remondiks saadi toetust Leaderi programmi Tartumaa arenduskeskuse kaudu ja Elva vallalt, kooriruumi katusevahetust on toetanud muinsuskaitseamet ja Leaderi programm. Appi on tulnud kohalikud inimesed. Koguduse omaosaluseks korjati suvel raha Aidakohvikus pirukaid ja kooke ning septembris kultuurimajas kasutatud riideid müües.
Kõrvalseisjal on raske hinnata kogumahtu: remondiks kuluvat aega, materjale, töömeeste arvu. Igal juhul kulub kõike palju. Restaureerimisel on kiriku aknaraamid, sest nende seisukorra tõttu oli kogudusel pidev hirm, et klaasid raamidest lihtsalt välja kukuvad.
Käsil on kooriruumi katuse vahetus, et väiksema kuluga hakkama saada ja mitte oodata, kuni vihm konstruktsioonidele hakkab liiga tegema. Pikihoone katus jääb järgmisesse etappi, seal on katusekonstruktsioonid läbi ja vajavad nagunii vahetamist. Lihtne on kõiki vajalikke töid üles loetleda, ent kui ka projektile tuleb positiivne vastus, siis omaosaluseks raha leida on ülimalt keeruline.
Pikihoone katust eraldi etappideks jagada on võimatu, arutleb Miina-Liisa. „Üritame teha oma parima ja samm-sammult edasi minna. Kogu Eestis ollakse sarnaste väljakutsete ees,“ tõdeb ta. Aga kogudus on rõõmus, et saab kiriku heaks üldse midagi teha.
Remonti tuleb teha nii, et sisuline kogudusetöö ei kannataks ja inimesed remondi tõttu läbi ei põleks, on koguduseliikmete seisukoht. Miina-Liisat rõõmustab Puhja inimeste suhtumine, et koguduse sissetulek panustatakse kogudusetöösse ja hoonete remondiks tehakse erikorjandusi.
Kiriku fassaad ja uks ning aknad peavad renoveeritud olema 17. detsembriks, kooriruumi katus novembris ja torn järgmise aasta suveks. Kooriruumi katuse vahetus tõi aga päevavalgele arheoloogilise leiu – tähtvõlvil olnud pinnasest leiti inimluid.
Muinsuskaitse hinnangul on võlvidele toodud pinnast kiriku vahetust lähedusest ja seal võib olla matuste juurest või kiriku ümbrusesse kaotatud või ohverdatud esemeid. Arheoloogilise uuringuga hakatakse tegelema järgmisel aastal, kuid see toob kogudusele kaasa täiendavaid väljaminekuid.
Kogudus on endale mitu head aastat tähelepanu tõmmanud oktoobris toimuva kuulutusnädalaga, kus osavõtjatest puudust ei ole olnud. Sealsetele inimestele läheb kirik korda ja aegamisi on kasvatud kogudusele lähemale. Kui torni trepikäiku prahist puhastati, oli abilisi omajagu.
Rita Puidet

Kes ettevõetud remonti toetada tahab, saab annetuse teha EELK Puhja koguduse kontole EE817700771001492603 (LHV) või EE912200001120103145 (Swedbank). Kogudus on iga annetuse eest tänulik.