Abielu kaitseks on vaja kristlaskonna tõsist pingutust
/ Autor: Varro Vooglaid / Rubriik: Elu ja Inimesed / Number: 28. märts 2018 Nr 14/15 /
Möödunud aasta lõpus esitas EELK peapiiskop Urmas Viilma oma advendiaja alguse kõnes (avaldatud Eesti Kirikus 13.12.2017 – toim.) üleskutse anda abielu mõistele mehe ja naise liiduna põhiseaduslik kaitse.
Praegusel teravate vastandumiste ajastul on tänuväärne, et Viilma üleskutse on läbinisti positiivne, tõstes esile ühiskonna jaoks olulisi väärtusi ja põhimõtteid. Ettepaneku teostumine ei võtaks kelleltki midagi ära, vaid üksnes annaks garantii olemasoleva abielu määratluse püsimajäämiseks.
Viilma ettepaneku taustaks on teadmine, et paljudes Euroopa riikides on kooseluseaduse laadse seadusega sillutatud teed abielu mõiste radikaalsele ümberkirjutamisele, et hõlmata sellega ka samast soost paaride suhted ja anda ka homoseksuaalidele täielik lapsendamise õigus.
Ainuüksi 2017. aastal jõuti selleni nii Soomes, Saksamaal kui ka Austrias, olgugi et neis kõigis kinnitati homopartnerlusseaduse vastuvõtmisel, et sel ei ole abielu mõiste ümbermääratlemisega mingit pistmist. Sellise mustri alusel on samasooliste „abielu“ seadustamine toimunud koguni 15s Euroopa riigis.
Pidades silmas, et Eesti ei ole isoleeritud, vaid järgib ulatuslikult teiste riikide eeskuju, on vägagi tõenäoline, et ka siin püütakse rakendada sama mustrit ning et kooseluseaduse läbisurumine on mõeldud vaid vahesammuna abielu mõiste olemuslikuks moonutamiseks.
Ometi ei ole selline asjade käik paratamatu. Seda kinnitab tõsiasi, et koguni 14 Euroopa riiki on öelnud abielu mõiste ideoloogilisele ümbermääratlemisele otsustavalt „ei“, andes abielu mõistele ühe mehe ja ühe naise vahelise liiduna põhiseadusliku kaitse ning välistades seeläbi abielu tähenduse moonutamise lihtseadustega.
Nende rahvaste hulka, kes on suutnud abielu tähenduse moonutamise ära hoida, kuuluvad teiste hulgas ka lätlased, leedulased, poolakad ja ungarlased. Seega ei ole küsimus selles, kas abielu mõistet on võimalik ideoloogiliste rünnakute eest kaitsta, vaid pigem selles, kas ka eestlased on selleks suutelised või mitte. Just sellele küsimusele peame oma tegudega vastuse andma.
Viilma üleskutse abielu mõistele põhiseadusliku kaitse andmiseks on väga hea ja õige ning selle esitamiseks oli viimane aeg. Ometi ei ole tema üleskutsest mingit kasu, kui sellele ei järgne kristlaskonna põhimõttekindel, julge, pühendunud ja järjepidev tegevus kõnealuse eesmärgi saavutamiseks.
Kahjuks on Eesti kristlaskond olnud ühiskonnas oma väärtuste eest seismisel juba pikka aega kaugelt liialt passiivne. Samas on selge, et mitte keegi teine ei tule kristlaste soove ellu viima. Samuti on fakt, et poliitikud ei võta niisuguseid üleskutseid kuulda, kui kristlaskond oma tegudega ei näita, et asja võetakse tõsiselt.
Kiriku ja koguduste juhtidel on selles osas eriline vastutus. Nemad peavad oma eeskujuga teisi kaasa tõmbama, julgustades kõiki kristlasi abielu kaitsma. Seda saab teha avalikes sõnavõttudes, kogudustes kuulutatavas, meedias tehtud väljaütlemistes, suhtluses poliitikutega ning toetuse koondamises vastavatele kampaaniatele.
Sihtasutus Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks on omalt poolt algatanud riigikogule suunatud petitsiooni, et nõuda abielu mõistele kõrgeima õigusjõuga kaitse tagamist. Meie eesmärgiks on koguda petitsioonile vähemalt 50 000 inimese toetus. Tegu on suurt pingutust ja ka suuri kulutusi nõudva kampaaniaga, mis lähtub teadmisest, et ilma paljude inimeste hääle koondamiseta pole eesmärgi saavutamine realistlik.
Ühisel jõul ja konstruktiivse koostöö tulemusel võib sellest kampaaniast kujuneda Eesti ajaloo üks kõige olulisemaid kodanikualgatusi. Seetõttu loodan, et Viilma tänuväärne ettepanek pälvib kristlaskonna pühendunud poolehoiu ja saab sellele toetudes ka ellu viidud. Lisaks kõigele muule tõestaks see, et oleme kristlastena reaalselt suutelised üheskoos meile kallite väärtuste eest seisma.
Petitsiooniga abielu mõistele põhiseadusliku kaitse tagamiseks saab liituda kas veebilehe www.abielu.info kaudu või allkirjastades paberile trükitud petitsiooni. Viimased on kättesaadavad sihtasutusest Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks, ent need jõuavad lähikuudel otsepostitusega ka paljudesse Eesti kodudesse. Veebilehelt www.abielu.info leiab kampaania ja selle tagamaade kohta palju lisainfot.
Varro Vooglaid,
SA Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks juhatuse esimees