Aastaraamat annab teadmisi

Müügile on jõudnud muinsuskaitse aastaraamat 2017. Aasta objektina on vaatluse all Ugala teater, aga põnevat lugemist pakub kas või Puutli puukirik.

Et talgute korras võib paljugi kord saata, saab lugeda Andres Uusi artiklist Puutli puukiriku restaureerimise talgutest. Saame teada, et Puutli küla asub Vastseliina külje all ja sealne õigeusklik kogukond ehitas aastal 1935 endale osaliselt taaskasutatud materjalidest lihtsa puukiriku. Nüüd on hoone tänu vabatahtlikele paarikümneks aastaks päästetud. Plaanis on töid jätkata.
Hea meel on „Pühakodade säilitamise ja arengu“ programmi toel kolme restaureeritud katuse üle: restaureeriti avariiline Haapsalu toomkiriku katus, samuti avariiline Saarde kiriku tornikiiver ja kahe torniga Saatse õigeusu kiriku katus. Pikemalt saab lugeda Haapsalu linnuse restaureerimisest ja Pöide kirikus peetud rahvusvahelisest mörtimise töötoast.
Palju põnevat pakub ka Vastseliina linnuse ja kabeli lugu. Tegemist on jätkuvalt väga erilise paigaga, millesse tuleb suhtuda kui terviklikku ruumi, mille autentsuse oluline osa on tema puutumatus varemetena, kirjutab Siim Raie. Linnuse hoovi sooviti ehitada palverändurite sihtpunktina kunagise kabeli kohale uus kabel, kuulutati välja ka arhitektuurikonkurss, kuid lõpuks leiti, et Vastseliina linnus peab säilima sellisena, nagu seda mäletavad kõik praegu elus olevad põlvkonnad.
Jätkuvalt pakub uurimisainet Risti kirik ja nii saab aastaraamatust lugeda kiriku eeskojas olevatest omapärastest ülestähendustest, mida võib pidada omalaadseks arveraamatuks. Midagi sellist pole Eesti kirikutest seni päevavalgele tulnud, küll aga Põhjamaades.
Lugeda saab ka Tallinna toomkirikus päästetud Woldemar Sorseveri hauaplaadist, Niguliste kirikust pärinevast kahest hauaplaadist, 1560. aastal püstitatud monumendist Tallinnas Jeruusalemma mäel, muinsuskaitseameti loomisest 25 aastat tagasi ja muust.
Rita Puidet