140 aastat piiskop Jakob Kuke sünnist

Kui 9. septembril 1930. aastal tähistati piiskop Kuke 60. sünnipäeva, öeldi tema kohta, et ta on tugev kui tamm, nooruslik ja jõurikas.
Tartu Maarja kihelkonnas 1870. aastal sündinud Jakob Kukk oli õppinud Tartu linnakoolis, Treffneri gümnaasiumis ja aastatel 1891–1895 Tartu ülikooli usuteaduskonnas.
Õpetajaeksami tegi ta Riias Liivimaa konsistooriumi juures, õpetajaks pühitsemine oli aga 18. jaanuaril 1899. Pärast prooviaastat Rõngus sai temast Võru praostkonna vikaarõpetaja, siis aga aastatel 1900–1902 abiõpetaja Rudolf Kallase juures Rõuges.
1902–1904 töötas Jakob Kukk Peterburi Jaani koguduses, seejärel aga kodukihelkonnas Tartus Maarja õpetaja Willigerode abilisena.
Alles 1905. aastal sai ta iseseisva ametikoha Ingerimaal, kuid juba järgmisel aastal oli Eestimaal tagasi, hakates teenima Keila kogudust. Vabadussõjas oli ta sõjaväeõpetaja kirde väerinnal.
II kirikukongress Tallinnas septembris 1919 valis ta üheks aastaks piiskopi kohusetäitjaks, järgmisel aastal aga juba täieõiguslikuks piiskopiks.
1929. aastal möödus 10 aastat sellele ametikohale asumisest, mida aga juubilari soovil vaid tagasihoidlikult tähistati.
Kodune usuline õhkkond, õppimine usuteaduskonnas, Rudolf Kallase juures töötamine, tegutsemine Eesti Üliõpilaste Seltsis, rändamine «sumadani õpetajana» ühest kohast teise – kõik see oli teinud Jakob Kukest veendunud uskliku ja vaimustunud isamaalase.
1924. aastal laulatatud abielust Melanie Kuljusega sündis perre kolm poega: Jaak, Nathan ja Adam. Jakob Kukk suri 62 aasta vanusena 25. juulil 1933. aastal ja on maetud Tallinna Siselinna kalmistule.
Mati Märtin