Lõputööks võrukeelne jumalateenistus

Viljandi Pauluse kirikus toimunud eksam-jumalateenistusel kaitses Külli Salumäe Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia lõputöö klassikalise ja kirikumuusika erialal. Töö teemaks oli võrukeelne jumalateenistus.
«Eela oll Viljandi Pauluse kerikun edimäne võrokiilne jumalaorjus,» tegi Vastseliina õpetaja Toivo Hollo kirikulehele elektroonilise postituse.
Telefoniusutluses selgitas ta, et kirikumuusik Külli Salumäe ettepanekule osaleda võrukeelsel jumalateenistusel liturgina oli raske ei öelda.
Murdes vabalt väljenduva vaimulikuna on ta ise küll aeg-ajalt võrukeelseid elemente jumalateenistusel kasutanud, aga tervikkogemuse sai alles eelmisel nädalal Viljandis. Jutluse aluseks olev kirjakoht halastajast samaarlasest võimaldas kaasahaaravat eksegeesi.
«Kia meist olõssi peri hoolitsõma võhivõõra inemise iist ja katõ kuu haigemaja arvõ klaar­ma,» küsis ta jutluses. Raske öelda, kui palju oli esmaspäeval Pauluse paarikümnest kirikulisest murde mõistjaid. Aga kellele võru keel on esimeseks keeleks, emakeeleks, neil oli kindlasti liigutav võimalus just selles saada teenida oma Jumalat.
Aluseks kehtiv liturgia
«See oli minu missioon. Soovisin teha midagi, millega aitaksin kaasa võru keele säilimisele ja millel oleks tuleviku seisukohalt omaette väärtus,» tunnistas Võrumaal Missos sündinud, aga nüüdseks oma elu ja tööga Mulgimaale jõudnud Külli Salumäe Eesti Kirikule.
Erilise impulsi sai ta Võru Instituudi koduleheküljelt, kus on kirjas, et luteri kirik Eestis on ainus koht, kus lõunaeesti keele staatus on taastamata, ehkki sada aastat tagasi oli just kirik see, kes kaitses ja tarvitas tartu keelt.
«Võtsin oma töö aluseks jumalateenistuse selle osa, ordinaariumi, mis ei sõltu kirikuaastast. Tõlkisin kõik öeldavad ja lauldavad osad kehtivast liturgiast ning seadsin koraalid,» selgitas ta sisu ülesehitust.
Piiblitekstide tõlke aluseks võttis Uue Testamendi osas Toomas Pauli ja Uku Masingu tõlke, mis sobib Salumäe hinnangul eriti hästi Lõuna-Eesti murdesse tõlkimiseks.
Kui muusikalist osa juhendas organist Aaro Tetsmann, siis keelelistes aspektides andis palju nõu filoloog Marju Kõivupuu, samuti oli tõlkimisel abiks Sulev Iva koostatud võru-eesti sõnaraamat.
Salumäe tunnistas, et kuigi üksikuid modifitseerimisi tuli ette, lähtus ta kindlast jumalateenistuse struktuurist, kus osad Sissejuhatus, Sõna, Armulaud ja Lähetamine järgnevad üksteisele.
«Valisin koraalid, mida on keeleliselt hea laulda, kuna ei lähe välte vastu,» tutvustas ta muusikalist poolt. Uuendusena seadis ta koguduse vastulaulud neljahäälseks, mis võimaldab neid ilma orelita esitada ja tähtsustab koori rolli.
Külli Salumäe kinnitas, et plaanis on võrukeelse jumalateenistusega minna teistessegi kirikutesse, esialgsed kokkulepped on näiteks Karula ja Vastseliina kogudusega.
Samuti on kavas lindistada teenistus ning muuta tekst kättesaadavaks laiemale huviliste ringile.  
Liina Raudvassar