Karskusliit propageerib alkoholivaba elu

1906. aastal asutatud Eesti Karskusliit on kandnud aja jooksul erinevaid nimesid. Eesti esimesel iseseisvuse perioodil korraldati kongresse, kursusi, karskusnädalaid ja -pühi, anti välja ajakirju ja karskust propageerivat kirjandust. 1940. aastal kuulus liitu 123 karskusorganisatsiooni. Siis liit suleti.
1985. aastal asutati Eesti NSV Vabatahtlik Karskusühing, kirjutab «Eesti nõukogude entsüklopeedia» (1987). Endise liidu õigusjärglaseks sai 1989. a loodud ühendus Alkoholivaba Eesti, mis 2003. aastal reorganiseeriti Ignar Fjuki eestvõttel. Üldkogu otsusega võttis organisatsioon 2008. aastal tagasi oma ajaloolise nime Eesti Karskusliit.
Eesti Kiriku küsimustele vastab Eesti Karskusliidu esimees Lauri Beekmann.
Kui populaarne on karskusliit?
Väidetavalt oli ajaloolisel karskusliidul 175 000 liiget. Tegemist oli kõrgelt hinnatud liikumisega, mille eesotsas olid tugevad rahvajuhid ning mis lisaks karskusideaali kandmisele toimis kultuuri ja rahvustunde hoidjana. Praegu on meil ametlikult umbes 400 liiget, aga meil on palju toetajaid, kes osalevad erinevates projektides. Oluline on, et inimesed toetaksid karskuse põhimõtet ja annaksid oma osa alkoholiga seotud kahju vähendamiseks.
Minus on süvenenud arusaam, et meie töö jõud ei saagi olla inimeste arvukuses, vaid meie argumentides. Eesti rahvas kannab alkoholi tagajärjel tohutu suurt kahju ning tõsiasi, et sellest sageli aru ei saada, ainult suurendab vajadust probleemi lahendamise nimel töötada.
Kes saab ühenduse liikmeks astuda?
Meie liikmeks on oodatud kõik inimesed, kelle jaoks see teema on oluline. Ka mõõdukalt alkoholi tarbivad, kes on mures näiteks noorte alkoholipruukimise pärast ja soovivad selles osas midagi ära teha, on oodatud meie hulka.
Samas rõhutan, et me tahame ühiskonnale selgitada ka nii-öelda mõõduka alkoholitarbimisega seotud riske. Teaduslikud uurimused rõhutavad aina enam, et täielikult riskivaba alkoholitarvitamist ei ole. Oleme siiski organisatsioon, kes propageerib karskust.
Missugune on olnud suhe riigiga?
Meie eesmärgiks on hoida süsteemset, rahvatervist silmas pidavat alkoholipoliitikat Eesti poliitika päevaplaanis. Riigil ei ole praegu selget strateegiat alkoholi tarvitamisega seotud kahju vähendamiseks.
Eestis sureb igal aastal alkoholi pruukimise tõttu üle 2000 inimese. Lisades siia haigused, vigastused, kuritegevuse, vägivalla jne, on üldkahju veel suurem. Riigile tekkiv materiaal­ne kahju on ligikaudu 10–12 miljardit krooni aastas. See on umbes viis korda suurem kui alkoholiaktsiisist laekuv rahaline tulu.
Inimeste leebe suhtumine alkoholi tarvitamisse ning alkoholitööstuse tugev roll ühiskonnas on põhjuseks, miks ei ole näha poliitilist tahet tuua ellu olulisi muudatusi. Vähesed alkoholipoliitilised otsused on erandlikuks nähtuseks.
Siiski on viimase paari aasta jooksul märgata edusamme. Enam ei pea selgitama alkoholi tarvitamisega seotud probleemi ulatust. Diskussioon on arenenud järgmisele astmele, kus küsimuse all on meetmed, mis töötaksid ja aitaksid kahju vähendada.
Milliseid alternatiivseid võimalusi karskusliit alkoholile pakub?
Puht filosoofilises mõttes ma ei arva, et alkoholile on vaja pakkuda mingit alternatiivi. Alkohol ei too inimese ellu midagi ainuomast, mida oleks vaja millegagi asendada. Inimesed tarvitavad alkoholi ühiskondlikust harjumusest.
Lapsed hakkavad jooma, sest nad kasvavad üles keskkonnas, kus alkohol ja ka purjusolek on loomulik. Läbi reklaami ja meelelahutustööstuse suunatakse noori alkoholikesksele eluviisile. Nad kasvavad üles arusaamises, et muud moodi justkui polegi võimalik. Inimene peab arenema indiviidina, jõudmaks arusaamisele, et elu on elamist väärt oma meeli muundamata. Kirikul on siin kindlasti täita oluline roll.
Umbes viis aastat oleme tegelnud alkoholivaba noortekohviku projektiga Tallinnas ja suvel vabaõhukohvikuga Tartus. Selle eesmärgiks on arendada ja luua noortele keskkond, kus alkoholi tarvitamine ei tuleks mõttessegi.
Kui suur on reklaami mõju alkoholi tarbimisele?
Teaduslikud uuringud kinnitavad, et alkoholi reklaamimine suurendab alaealistel alkoholi pruukimist ja propageerib taolist eluviisi. Alkoholireklaamid on kahtlemata ühed kvaliteetsemad ja paremini tehtud reklaamid. Muidugi ei toimi reklaam üksinda alkoholi tarvitamise suurendajana, seda mõjutab ka kättesaadavus ja odav hind.
Meie eesmärgiks on jõuda alkoholireklaami keelustamiseni. On arusaamatu, kuidas lubavad riigid alkoholi tarvitamist avalikult propageerida. Usun, et on aja küsimus, millal Maailma Tervishoiuorganisatsiooni ja Euroopa Komisjoni eestvedamisel keelustatakse alkoholi reklaamimine, nagu see on tubakaga.
Olete moodustanud alkoholireklaami järelevalve töörühma. Millega ja kui sageli eksitakse reklaamiseaduse vastu?
Möödunud aasta novembrist peab igal alkoholireklaamil olema hoiatus «Tähelepanu! Tegemist on alkoholiga. Alkohol võib kahjustada teie tervist!». Meie reklaamivalve töörühm avastas kohe, et alkoholitööstus ja reklaamifirmad eksivad selle uue seadusesätte vastu ning mingist hetkest hakkas tunduma, et seadusele ei pöörata teadlikult tähelepanu.
Reklaamiseaduses on sätteid, mille täitmist on keeruline kontrollida ja rikkumist tõestada. Kuidas näiteks teha selgeks, kas reklaam on suunatud noortele või mitte? Sageli on selge, et need reklaamid on atraktiivsed just nimelt noortele, kes on kõige mõjutatavamad, kuid seda tõestada on praktiliselt võimatu.
Kui utoopiline on unistada, et kogu rahvale mõeldud suurüritustel nagu laulupidu keelatakse alkoholi müük?
Mulle tundub, et siin on vaja laiemat otsust. Kui alkoholitootjad on nende ürituste peasponsorid, siis ei saa keelata neil oma jooke üritusel müüa. Seega, asi peaks alguse saama sponsorluse piiramise või keelamisega teatud üritustel.
Riik peaks vaatama olukorrale ausalt näkku. Suurüritused, mis on suurel määral koguperepeod, peaks olema vabad alkoholitootjate reklaamist. Riigil tuleb leida selleks vahendid või otsida lihtsalt teistsugused sponsorid.
Utoopiline ei ole see aga kindlasti. Sel suvel korraldati näiteks Hiiu Folk täiesti alkoholivabalt. Mõõtmetelt muidugi väike üritus, kuid hea eeskuju kindlasti.

Küsis Rita Puidet

Alkoholi mõju
Alkoholi tarvitamisega seonduvalt sureb Eestimaal igal aastal umbes 2000 inimest.
Euroopa Liidus hukkub alkoholiga seonduvalt 195 000 inimest aastas.
Alkoholi tarvitamisega on seotud üle 60 erineva haiguse. Ka mõõdukates kogustes tarvitatuna suurendab alkohol näiteks rinnavähi riski.
Üle 10% noorte naiste ja umbes 25% noorte meeste suremusest tuleneb alkoholist.
Allikas: www.ave.ee

Enn Auksmann, praost: «Meie ühiskonnas, kus alkoholi liigtarbimine on probleem, peaks kirik võtma kindla seisukoha. Peaksime oma olekuga ühiskonnale eeskujuks olema. Isikliku kogemuse põhjal võin öelda, et olen tundnud end valge varesena, kui olen püüdnud sel teemal rääkida.»