Olla tõsiseltvõetav partner

President Arnold Rüütli kõne Stanfordi
ülikooli Rahvusvahelise Julgeoleku ja Koostöö Keskuses 20. jaanuaril

Austatud minister Perry, head koosolijad!

Suur tänu võimaluse eest vahetada teiega mõtteid
rahvusvahelistest suhetest ja koostööst tänases maailmas.

Eesti on suhteliselt noor riik, mille
iseseisvus kuulutati välja 24. veebruaril 1918. Sellel oli vaieldamatu seos ka
president Wilsoni poolt poolteist kuud varem 14 punktis nii tugevalt esitatud
rahvaste enesemääramisõiguse põhimõtte rakendamisega. Paraku okupeeris NSV Liit
Eesti 1940. aastal.

Eesti rahvas ei leppinud kunagi võõrvõimuga
ja taotles vabadust, mis lõpuks õnnestus tagasi võita. Käesoleva aasta suvel
tähistame oma iseseisvuse taastamise 15. aastapäeva. Kasutan siinjuures
võimalust tänada USA valitsust ja rahvast Balti riikide NSV Liidu poolt
okupeerimise mittetunnustamise poliitika eest neil keerulistel aastakümnetel.
Meie jaoks on see muuhulgas ka jõuline kinnitus väärtustele rajatud
välispoliitikast, mis on jätkuvalt oluline ka tänapäeval.

Olen väärtuste tähtsusest rahvusvahelistes
suhetes viimastel aegadel palju rääkinud. Tegin seda ka eile Põhja-Kalifornia
Rahvusvaheliste Suhete Nõukogus. Loomulikult on väärtuste kaitse just väikeriikide
jaoks oluline põhimõte maailmas, kus neil on suurriikide muutuvate huvide
taustal kohati üpris raske enda eest seista.

Teisalt on ajalugu meile näidanud
väärtustest kinnipidamise tähtsust. Just see on võimaldanud eesti rahval tulla
läbi kõige raskematest aegadest ning säilitada oma identiteet. Ja kolmandaks on
tänases maailmas tunda teatud peataolekut, raskusi vastuste leidmisega
olulistele väljakutsetele. Minu arvates on just väärtuspõhine tegevus vastus
keerulistes olukordades. See võimaldab ka pikas perspektiivis olulist eristada
lühiajalistest muutuvatest huvidest.

Eesti on varsti juba kaks aastat liige
NATOs ja Euroopa Liidus, mis mõlemad täiendavad meie jaoks üksteist, tuginedes
sarnastele väärtustele. Eesti on huvitatud tugevast NATOst ja tugevast Euroopa
Liidust ning nende tihedast koostööst, mida ei tohiks kahjustada erinevad
päevapoliitilised huvid ja vastasseisud.

NATO tegevus aitab tagada ja kindlustada
rahvusvahelist julgeolekut. Ta tähendab Eestile ja teistele liitlastele
enneolematut kaitset, ent kohustab ka panustama rahvusvahelise julgeoleku
kindlustamisse. Euroopa Liit avab väikeriigile head võimalused majanduslikuks
ja sotsiaalseks arenguks globaliseeruvas maailmas, samuti ka võimalused
panustada rahvusvahelisse stabiilsusse.

Vabaduse, demokraatia ja turumajanduse
põhimõtted ei välista veel erinevaid ärihuve või poliitilisi lahkarvamusi.
Seetõttu pole midagi valesti, kui nende organisatsioonide liikmete vahel esineb
ka huvide lahknevusi. Viimaste aastate meediapoleemikat silmas pidades pean
vajalikuks rõhutada, et Eesti astub tugevalt välja üleatlandilise dialoogi
arendamise eest. Möödunud aasta tõi siin mitmeid lootustandvaid tendentse. Kas
tegu on päris uue stardiga, on veel raske ja vara arvata, küll aga on selgelt
muutunud suhete õhkkond. Selles näeme me ka teie ülikooliga nii tihedalt seotud
riigisekretär Rice’i panust.

Kiiresti muutuv maailm esitab riikidele
pidevalt uusi väljakutseid ja on tähtis, et me oleksime valmis tegutsema
dünaamilistes olukordades ja omama selleks vajalikku sõjalist ja
tsiviilvõimekust. Järgmine NATO tippkohtumine Läti pealinnas Riias on oluline
samm NATO enda uuendamisel.

Eesti on huvitatud sellest, et NATO oleks
valmis tõhusalt tagama oma liikmesriikide turvalisust, panustama erinevate
rahvusvaheliste konfliktide reguleerimisse ja andma oma panuse võitluses
terrorismiga. NATO arendamisel ja võimekuste loomisel peame tagama kõigi nende
ülesannete täitmise ka edaspidi. Me peame NATOs olema valmis kõikide liikmete
poolt ühiselt looma ja arendama nii enda kui NATO ülesannete täitmiseks
vajalikke võimekusi.

Võin kinnitada, et Eesti tegi tõsiseid
ettevalmistusi NATOsse astumiseks ja ei ole pärast seda arengus seisma jäänud.
Loomulikult peame väikeriigina eriti tõsiselt kaaluma, kuidas oma relvajõude
nüüdisaja nõuetele vastavalt arendada. On oluline, et NATO on võtnud ette rea
rahvusvahelisi operatsioone, milles ka meie sõjaväelased osalevad.

Tänapäeva maailmas on osutunud vajalikuks
ka tahtekoalitsioonid ja seda üldtuntud põhjustel. Samas püsib vajadus NATO
kollektiivse kaitsevalmiduse ja operatsioonidel osalemise võimekuse, sealhulgas
NATO reageerimisjõudude arendamiseks.

NATO ei ole lihtsalt tööriistakast
erinevate instrumentide võtmiseks, see on 26 riigi poliitilise ja sõjalise
koostöö oluline mehhanism. Me vajame seda. NATO eesmärkide täitmiseks on
möödapääsmatu vastavate kulutuste tegemine ja ma kardan, et omaaegse
«rahudividendi» võtmisega liikus pendel vist liiga kaugele. Eesti suurendab
praegu oma kaitsekulude osatähtsust väljaminekutes eesmärgiga saavutada aastaks
2010 tasemeks 2% SKPst. Arvestage seejuures veel asjaoluga, et meie majandus
kasvab praegu tempoga umbes 8% aastas.

Meie jaoks on oluliseks tegevussuunaks
saanud NATOs väljatöötatud lähenemiste elluviimine vägede mobiilsuse ja
operatsioonidel kasutatavuse osas. Selles valdkonnas jätkub tööd veel
kõikidele. Ka siin on Eesti aasta-aastalt teinud progressi. Nii näiteks liigume
me pidevalt eesmärgile lähemale missioonidel olevate sõjaväelaste arvu osas.

Mul on hea meel, et Iraagis osalevad Eesti sõdurid
USA üksuse koosseisus on suutnud olla väärilised võitluskaaslased. Ees ootavad
vastutusrikkad ülesanded Afganistanis, kus Eesti parlament lubab kasutada sel
aastal korraga kuni 150 sõdurit. Meenutan siinjuures, et Eestis on 1,4 miljonit
elanikku.

Sõjalised operatsioonid loovad normaalse
elu taastamise võimalused konfliktipiirkondades, kindlustades seal julgeoleku.
Samas tuleb lõplik edu ainult läbi vaba ühiskonna, õigussüsteemi, majanduse ja
demokraatlike põhimõtete ning neid järgivate võimuorganite ülesehitamise.

Seetõttu vajame me nii riikide kui
erinevate organisatsioonide tasemel praegusest palju suuremat võimekust
tsiviilkomponendi tugevdamiseks kriisireguleerimisel ja järgnevas
ülesehitustöös. Mida edukam on ülesehitustöö ja hea valitsemise tagamine, seda
kiiremini saab ka ühest või teisest riigist rahuväed koju viia.

Nii mõnelgi pool saaks praegu sõjaväelaste
täita olevad funktsioonid rahu ja stabiilsuse hoidmisel anda üle sandarmeeria
ja politsei jõududele. Tsiviilmissioonid võivad olla vajalikud ka suurte
loodusõnnetuste järel tugevasti kannatada saanud piirkonnas normaalse elu
taastamiseks.

Eesti ühiskond hindab kõrgelt NATO rolli
meie julgeoleku tagamisel – toetus on küsitlustel pidevalt 65–70%.
Kaitsekulutuste säilitamise või suurendamise poolt on samuti enamus meie
rahvast. Kindlasti on selles oma roll ka NATO õhukontrolli operatsioonil Balti
riikides, kus eelmisel aastal andsid oma panuse ka USA lennukid. Me oleme
tänulikud USA valitsusele.

NATO riikide lennukite vahetustega
kasutamine Balti riikide õhuturbeks on oluline NATO ülesanne. Kuigi küsimus
vajab edasisi arutlusi, leian, et see operatsioon peaks jätkuma. Balti riigid
on seni panustanud muude võimekuste väljaarendamisse ja samas nüüdisaegset
lennuväge omavad partnerid on valvanud meie õhuruumi. Me oleme valmis kandma
oma osa, kaasa arvatud õiglasi kulusid selles olulises töös.

Eesti jaoks on oluline anda oma panus
võitlusesse terrorismiga. Lisaks osalemisele terrorismivastastes
operatsioonides rakendame me vastavaid konventsioone ning osaleme erinevates
formaatides koostöös teiste riikidega. Selle võitluse efektiivsus nõuab paljude
seniste lähenemiste ülevaatamist ja eelkõige valmidust infot jagada.

Eesti on omalt poolt täis otsustavust olla
tõsiseltvõetav partner. See tähendab muuhulgas ka seda, et meie territooriumi
ei saaks kasutada terroristide poolt mingite operatsioonide ettevalmistamiseks,
raha liigutamiseks või muul otstarbel. Meil on olnud hea koostöö FBI ja muude
USA ametiasutustega Eesti spetsialistide tipptasemel koolitamiseks.

Kindlasti vajab edasiarendamist
rahvusvaheline õigus. Tuleb leida konsensus printsiipide osas, mis kajastaks
tänapäeva rahvusvahelise süsteemi realiteete, vastaks demokraatia ja õigusriigi
põhimõtetele ning võimaldaks ja kohustaks reageerima ohtudele.

Lugupeetud koosolijad! Lõpetuseks tahaksin
loota, et te leiate ühiseid uurimisteemasid ka Eesti teadlastega, ühendades
näiteks jõud 1980. aastate lõpul ja 1990. aastatel maailmas aset leidnud
muutuste analüüsimisel kogu kättesaadava informatsiooni alusel. Riigipeana ja
ülikooli endise rektorina näeksin muidugi ka hea meelega aktiivset teadlaste ja
üliõpilaste liikumist Stanfordi ülikooli ja Eesti ülikoolide vahel.

Tänan tähelepanu eest!