Kreeka-katoliku vagaduslaulud Toomkirikus

Kena oikumeenilise ettevõtmisena on 13. augustil Toomkirikus Issandat kiitmas õigeusu meesansambel Credo, mis kannab enne suurt kirikulõhet õilmitsenud Bütsantsi kreeklaste sakraalse muusika järjepidevust.
Me ei tea, kas 1240. aastal Toomkirikuks pühitsetud Neitsi Maarja kirikus oli juba algusest peale orel või paigaldati see alles pärast kolmelöövilise basiilika võlvimist XV sajandil, kuid võime olla enam-vähem kindlad selles, et laulukoor esitas Toomkiriku noorusesajandeil ladina keeles neidsamu laule, mida teispool Peipsit lauldi kristluse hakul esialgu kreeka, seejärel tõlgituna vene keeles.
Vene vaimulik muusika on väga konservatiivne. Nii nagu kogu idakiriku sakraalkultuuris, säilib jumalaülistuslikus muusikaski ürgne kreeka taust, mis sai alguse vara­kristlikul ajal ning kanoniseeriti Konstantinoopolis. 
Loomulikult rikastas vene rahvas tõlgitud kreeka laulud oma kõlavärvidega ja lõi nende eeskujul uusi. Niisamuti nagu see juhtus ikoonikunstis, milles esialgu kirjutati pühakute nimed kreeka keeles ning märterpühakute palged olid täis sünget otsustavust (vt Teophanes Kreeklane ehk venepäraselt Feofan Grek), ent hiljem leebusid, muutusid rõõmsameelselt unelevateks, nagu oleme harjunud nägema Andrei Rubljovi ja Dionysiose (Dionissi) kuulsatel ikoonidel.
Ka traditsiooniline vene kirikulaul on osa kreekataustalisest, vene rahvusomaseks saanud, ent üldkristlikuks sulandunud loomepärandist, mis on aastasadade vältel lihvitud vormitäiuslikuks ja elamuslikuks. Möödaniku heliloojatele kohustuslikud kaanonid, mida mõned moodsad loojad on pidanud ahistavateks, on tõlgendatavad korrastavate põhimõtetena nagu needki, mille alusel looduslikest teemantidest saavad briljandid.
Asjaolu, et Tallinna vene Niguliste ehk Nikolskaja kiriku juures tegevust alustanud õigeusu meesansambel Credo on tõusnud Eesti muusikaliste briljantide hulka, tunnistavad sellele osaks saanud rahvusvahelised kontserdituurid ja auhinnad.
Kontserdisarja «Tallinna kirikurenessanss» kõik muusikalised pärlid ja briljandid on tasuta!

Jüri Kuuskemaa