Rootsi Mihkli kiriku metamorfoosid
/ Autor: Eesti Kirik / Rubriik: Elu ja Inimesed / Number: 5. august 2009 Nr 28 /
„Rikkad inimesed on loodud vaeste päästmiseks ja vaesed inimesed loodud rikaste päästmiseks,” kinnitas keskaegse linnakogukonna üks juhtmõte. Üsna kohe pärast reformatsiooni rajasidki Tallinna varakad luterlased Rüütli tänavale suurejoonelise Uue seegi hoonekompleksi, mis oli mõeldud tõbiste, santide ja põgenike majutamiseks. Ühtlasi leidsid selle katuse all Ketrusmajas sotsiaalabi korras varjupaiga „mittekorralikud” naised.
Kui maa läks Vene võimu alla, eraldas linn vene garnisonile senise Mihkli kiriku nunnakloostris, mis sai Issandamuutmise õigeusu kirikuks. Selle rootsi-soome kogudusele anti linna poolt 1716. aastal asemele senine Uus seek, millel küll puudus sakraalhoonele kohane torn, kuid avar ja valgusküllane võlvsaal võimaldas pühakoja toredasti sisse seada. Selle tarvis kasutati ära kloostrikirikust üle toodud kantsel, Karl XII monogrammiga altar ja kaheksatahuline ristimiskamber ehk baptisteerium. Aastal 1732 alustati jumalateenistustega.
Üle kahesaja aasta tegutsenud kirik kaotas oma koguduse 1944. aastal, mil siinsed rootslased asusid hirmust peatselt saabuva Punaarmee ees Rootsi. Märtsirünnakus olid hoonestiku katused sodiks pommitatud. Nõukogude võim muutis kiriku spordihooneks. Siin poksiti, maadeldi, tõsteti kangi ja katuse all mängiti lauatennist.
On imetlusväärne, milline uus metamorfoos on toimunud pärast Eesti taasiseisvumist, eestlaste, eestirootslaste ja rootslaste tihedas koostöös.
Pühakojana taastatud Uue seegi saalihoone on nüüd märksa atraktiivsem kui enne sõda. Pärast inventari ja kogu ruumistiku täielikku restaureerimist on kasutusele võetud võimas keldristik, kuhu mahuvad nii koguduse abiruumid kui ka erakordselt huvitav rootsi-eesti kirikukunsti muuseum. Tahaks loota, et kontserdisarja „Kirikurenessanss Tallinnas” avaüritus, „Arsise” kellade tasuta kontsert 6. augustil kell 18.00 toob Mihkli kirikusse palju huvilisi.