Kalmul peab valitsema ühtsus

Räpina aianduskooli vanemõpetajalt ja aiandus­spetsialistilt Reet Palusalult on ilmunud raamat «Kalmu kujundamine», kus antakse ülevaade hauaplatsi rajamise võimalustest kalmistule sobivate taimede valimiseni. Et tulemas on surnuaiapühad, küsis Eesti Kirik raamatu autorilt veidi juhatust.
Reet Palusalu Inglise stiilis kujundatud koduaed on pärjatud konkursil ning ta on   pälvinud ürituse «Aasta tegija» raames Põlva maakonna tunnustuse.
Teil on kogemusi eri maade kalmistuist. Kuidas selle taustal jääb silma eestlaste kalmistukultuur?
Olen käinud 20 riigi kalmistutel, näinud väga erinevaid kujundusi, mis tulenevad maa kultuurist. Meie kalmistukultuuri pluss on see, et kalmistud asuvad metsa sees (metsakalmistud) või suurte puude all (parkkalmistud). Aga hooldamatuse tõttu on kalmistupuistu nii tihe, et selle alla on peaaegu võimatu taimestust luua.
Eestlaste kalmistukultuur on üldiselt väga õhuke, just kujunduslikust aspektist pole siin midagi analüüsida. Vanadel kalmudel on säilinud selgeid märke sellest, et tööl on olnud kalmistuaednikud ning kalmule on tehtud kujundus (kaetud üleni pinnakattetaimega).
Millised on Teie arvates esmased põhimõtted, mida kalmistu hooldaja peaks silmas pidama?
Kui matusepaika on võimalik valida, tuleks hoida suurte puude (eriti arukaskede) alt eemale. Kalm kujundatakse kas sümmeetriliselt või asümmeetriliselt, mitte nende kahe variandi vahepealsena. Kalmul peab valitsema ühtsus ja kalmu pind jaguneb vahetatava istutusala, pinnakattetaimede ja raamhaljastustaimede vahel.
Värskelt kääpalt koristatakse lilled niipea, kui need on närtsinud (hauaplats ei ole komposteerimispaik). Korralikud pärjaalused jäetakse alles. Võimalusel võib lilled asendada uutega. Pärgade eluiga saab pikendada, kui neid iga päev kasta. Hauakääbas aetakse laiali umbes aasta pärast matmist.
Kalmu hooldamisel tuleb silmas pidada, et sinna tehakse kolm istutust. Varakevadine, kui maa on sulanud, suvine, mille võiks teha juuni alguses, ja sügisene, mis tehakse septembri lõpus. Istutusvõimalusi on väga palju, kuid ühe lille istutamine kalmule ei ole õigustatud ja selle võiks siis pigem tegemata jätta. Samuti pole õigustatud väga erinevate liikide või erinevat värvi lillede kasutamine. Kalmul kasvavad taimed peavad alati head välja nägema.
Kui taimed on liiga suureks kasvanud ja neid ei soovita kalmul näha, juuritakse need välja. Et kalm oleks alati puhas, tuleks seda hooldada vähemalt kord kahe nädala jooksul. Põuaperioodil tuleb lilli kasta ja kalmu külastada regulaarselt. Lõikelilli on mõttekas kalmule viia siis, kui seal käiakse vähemalt kord nädalas.
Hauaplats ei ole koht, kus hoida tööriistu. See kila-kola ei kuulu kujunduselementide hulka ja tööriistad tuleb kaasa võtta.
Kui kalmul on vajaduse pärast pink, siis peab see olema hooldatud, võimalikult lihtne ja vähemärgatav. Pink on üldiselt pargi, mitte kalmistu kujunduselement. Euroopa kultuuriruumis üheski riigis kalmistutel pinke pole. Pingikultuur on Eestisse jõudnud Venemaa kalmistukultuurist.
Mida peaks kalmul pinnast ette valmistades ja taimi valides arvestama?
Pinnast ette valmistades on vaja arvestada, et kõik taimed, mida hiljem kalmule kavatsetakse istutada, seal kasvaksid. Tavaliselt on vaja kalmu mullaviljakust või struktuuri parandada. Selleks on hea lisada savikat mulda, mis takistab hiljem orgaanilise aine väljauhtumist.
Taimi valides jälgitakse nende kasvukohanõudeid. Kõige raskem on neid valida varjulisse kohta puude alla. Kui on leitud õiged taimed, näeb kalm alati korrektne välja ega vaja tihedat hooldust.
Kirikus ei peeta heaks tooniks kunstlillede kasutamist altariseadetes. Kalmistutel on hakanud aga üsna ebakvaliteetsed ja võikalt silmatorkavad kunstlilled kohati suisa moeasjaks muutuma.
Lilled on kalmistukultuuris mõeldud lahkunule järelehüüdeks ja lähedastele trööstiks. Ajaloos tuntakse algselt ainult elavate lillede kasutamist kalmistukultuuris ja matusetseremoonial. Alles hiljem ilmusid plekkpärjad.
Lõikelillede eluiga kalmul sõltub valitud kultuurist. Krüsanteem suudab haual seista umbes neli nädalat. Ei ole õige seisukoht, et pole aega kalmul käia, seega viin sinna kunstlilled, ilm on külm ja nagunii külmuvad ära, seega viin kunstlilledest pärja. Pärg on viimane austusavaldus lahkunule ja see peaks kindlasti olema eluslilledest. Pärga asendab ka eluslilledest kimp.
Kunstlilled ei sobi kalmule, pigem ametiasutustesse ja kodus pimedatesse ruumidesse. Kalmuküngas olgu nendest kirevatest lilledest puhas, sest kalmistul peab valitsema rahulik meeleolu. Meie kultuuriruumi ei sobi kunstlilled kohe kindlasti. Nende asemel võib kasutada talvistes kompositsioonides kuivmaterjale.
Kes oli omal ajal kalmistuaednik, millised olid tema töökohustused, kas selle ala inimesi on praegugi tööl või võiks see tulevikuperspektiivis võimalik olla?
Kalmistuaednik oli 1930ndate aastate Eestis inimene, kes hooldas konkreetselt kalmu teatud tasu eest, samuti ka kalmistuteid. Kalmistu pidi kogu aasta vältel puhas ja korras välja nägema. Tänapäeval on kalmistuaednike õpetamine kõige tugevam Saksamaal, kus seda ametit õpitakse kaks aastat. Kalmistuaedniku kohustuseks on istutada, kasta, lõigata ja väetada taimi, rehitseda kalmu ja vanad lilled kohe ära visata ning põlenud küünlad koristada.
Eestis ei ole tööl ühtegi õppinud kalmistuaednikku, sest meil niisugust õpet ei anta. Tulevikuperspektiiv on hakata Eestis neid koolitama. See oleks hädavajalik ametikoht.

Mari Paenurm

•     Kalmu pind jaguneb vahetatava istutusala, pinnakattetaimede ja raamhaljastustaimede vahel.
  
•     Kalmule ei sobi kunstlilled.