Jeesuse imeteod Räpinas

Võru praostkonna lastepäevale saabunud tulid jumalateenistuse lõppedes Räpina kirikus altari ette õnnistusele, enne kui Jeesuse imetegudest osa saama läksid.

Reet Parras, koguduse pühapäevakooliõpetaja, võttis jalgratta, räpinlase lahutamatu kaaslase, käekõrvale, kamandas lapsed liikuma ja kurtis: «Meil jäid mitmed lapsed tulemata, sest nad on kohaliku laulupeoga seotud.» Lastepäevast osavõtjad jagati kolme gruppi ja nad liikusid kiriku juurest üle Võhandu jõe remondis oleva tammi aiandustehnikumi parki, kust algas mäng Jeesuse imetegudega tutvumiseks.
«Lapsed vajavad rohkem tegu kui sõna,» ütles eluaegne lasteaiakasvataja Reet Parras, kes viimased üheksa aastat on oma energiat koguduse pühapäevakoolis rakendanud. «Me mängime lastega koos Jeesuse imeteod läbi, nii jäävad need palju paremini meelde.»
Kui mängu lähtepunktis küsis teine pühapäevakooliõpetaja Helen Truija Jeesuse esimese imeteo kohta, teadsid mitmed julged kohe nimetada Kaana pulma (Johannese 2:1–11). Kohapeal sündis improviseeritud stseen Jeesusest, kes vee veiniks muutis. Pulmalisteks kehastunud retkelised said ka ise savi­kruusist maitsvat jooki (mõistagi mitte veini!) mekkida.
Järgmises peatuspaigas kõneles Rõuge koguduse õpetaja Mait Mölder lastele loo Laatsaruse surnuist äratamisest (Johannese 11). Ja põhjusedki, miks ta seda tegi, said läbi arutatud.
Reet Parras ootas pargipõõsaste varjus lapsi, riietatuna Jeeriko teel kerjavaks pimedaks Bartimeuseks (Markuse 10:46–52), kellele Jeesus tema usu pärast nägemise tagasi kinkis.
Praost Urmas Nagel aga mängis koos lastega Puuaiasõja mälestusmärgi ees läbi stseeni pidalitõbistest, kes olid teel Jeruusalemma (Luuka 17:11–19). Vaid üks kümnest tervenenust tuli Jeesust tänama ja praost küsis: «Mida on teil, lapsed, sellest õppida?»
Põlva pühapäevakooliõpetaja Silvi Vilba koos oma kasvandikega näitas, kuidas Jeesus söötis rahvahulka viie leiva ja kahe kalaga (Markuse 6:30–44).
Rännak Jeesuse imetegude radadelt kulges mööda maalilist Võhandu paisjärve kallast ja lõppes koguduse pastoraadis, kus kunagi tegutses vene õppekeelega kool. Maitsvat lõunasuppi pakuti koguduse diakooniamajas, mis jääb koguduse hooldekodust üle tee. Nii said lapsed pilgu heita ka ühe koguduse valdustele ja majadele.
Praostkonna traditsioonilised ühisüritused valmistab valdavalt ette vastuvõttev kogudus. Nii oli see ka Räpinas lastepäeva korraldades. Reet Parras rõhutas mitmel korral, et me teeme kõike koos. Ka õpetaja Urmas Nagel kinnitas, et ilma vabatahtlike abilisteta ei saaks tulemuslikult töötada.
Kella neljaks oli lastepäev läbi ning laulu- ja tantsupidu kiriku kõrval tuletõrjeväljakul võis alata.

Sirje Semm