Vocem iucunditatis annuntiate – Rõõmuhüüdega andke teada

Vocem iucunditatis annuntiate, et audiatur, alleluia: annuntiate usque ad extremum terrae: liberavit Dominus populum suum, alleluia, alleluia. Ps. Iubilate Deo, omnis terra, psalmum dicite nomini eius: date gloriam laudi eius.
Rõõmuhüüdega andke teada, et teid kuuldaks, halleluuja: kuulutage maa ääreni: Issand on lunastanud oma rahva, halleluuja, halleluuja. Ps. Hõisake Jumalale, kogu maa, laulge kiitust tema nimele: andke au tema kiitusele.  (Js 48:20; Ps 66[65]:1–2)
Erinevalt teistest ülestõusmisaja pühapäevadest ei kanna Rogate-pühapäev nime avalaulu järgi, vaid see tuleneb pühapäeva tähendusest – Rogate (paluge). See pühapäev on hea näide, kuidas muutunud kiriklik praktika muudab pühapäeva tähendust ning kuidas edaspidi hakkab muutunud tähendus kujundama pühapäeva teoloogilist sisu.
Kristlik palvepäevade traditsioon eristab kvatember- ja rogatio-päevi. Kvatemberpäevad on seotud aastaaegade alguse pühitsemisega palve, patukahetsuse ja paastuga. Siit tuleneb aastaaja vahetumise paiku kolmapäeval, reedel ja laupäeval pühitsetud päevade nimi Quatember (Quatuor [anni] tempora = neli [aasta]aega). Tava on alguse saanud 5. sajandil Roomas, kust see levis 8. sajandiks üle kogu õhtumaa. 1078. a kinnitas paavst Gregorius VII kvatemberpäevade korra: pärast esimest paastuaja pühapäeva, pärast nelipüha, pärast ristiülendamispüha (14. september) ja pärast luciapäeva (13. detsember).
Rogatio-päevadeks hakati nimetama päevi enne taevaminemispüha ja apostel Markuse päeva (25. aprill), mil korraldati palveprotsessioone põldudele, et paluda õnnistust viljakasvule. Protsessioonile järgnes spetsiaal­ne missa. Päevad kandsid nime feriae in rogationibus – päevad palvetes või feriae in litaniis – litaaniapäevad.
Rogatio-päevad on andnud nime 6. ülestõusmisaja pühapäevale. Kui reformatsiooni tagajärjel kadusid palveprotsessioonid, nihutati palvega seotud teemad ühele pühapäevale.
Kvatemberpäevad asendusid riiklike palvepäevadega. Enamasti püüti neid pidada suvel ja nädalapäevana kasutati reedet. Hiljem on palvepäevi tööpäevade säästmiseks nihutatud laupäevale või pühapäevale või hoopis ära jäetud (Eestis). Üks 1779. a Tallinnas trükitud jutluseraamat trükib eraldi seeriana siiski jutlused neljal «Palwe-Laupäwal».
Tänaseks on rikkalikust palvepäevade traditsioonist EELKs säilinud üksnes paastuaja palvepäev, mida ei peeta enam sugugi kõikides kogudustes.
Täielikult ei kadunud kasutuselt ka pühapäeva avalaulust saadud nimi. Nii esineb näiteks 18. saj Keila kirikuraamatutes pühapäev nimega Vocem iucunditatis.

Joel Siim