Jaanuar 1926

Tartu Maarja kiriku lauluselts pidas 14.
jaanuaril leerisaalis oma asutamiskoosolekut. Osavõtjaid oli üle 70. Lühikese
kõnega esines koorijuht hr Ilves, meelde tuletades senist koori tegevust.

Viimase nelja aasta jooksul oli edendatud
peaasjalikult kirikumuusikat ja kaunistatud jumalateenistusi. Ka oli
korraldatud iga-aastasi vaimulikke kontserte, millest teisedki kihelkonna
koorid osa võtsid, moodustades 200-liikmelisi ühendkoore.

Et koorile kindlamat alust luua,
registreeriti see Tartu Maarja Lauluseltsina. Siht oli ka edaspidi
kirikumuusikat edendada ja jumalateenistusi kaunistada. Koosolekust võttis osa
ka Miina Härma, kes kõneles laulu tähtsusest.

Uus orel Rakveres

Jaanuaris 1926 sai lõplikult valmis Rakvere
kiriku uus vendade Kriisade tehtud orel. Plaan uus pill muretseda oli juba enne
I maailmasõda. Asutati ka sellekohane kapital, kuid raha kaotas vahepeal
väärtuse ja nii tuli pärast sõda uuesti alustada. Uue oreli muretsemist kui
tähtsat kultuuriloolist ettevõtmist toetas ka linnavalitsus 25000 margaga.

Hindajaks kutsuti  prof August Topman. Uuel orelil oli kaks
manuaali ja pedaal, 32 registrit ja kõik uuemal ajal tarvitatavad mehhanismid
registreerimisel ja nüansseerimisel. Rikkaliku arvu sooloregistrite hulgas oli
ka värvikas «Sonor Clarinette», mis oli sel ajal ainus meie orelites. Orelil
oli 2064 vilet ning tuult tegi neile elektrijõul töötav mootor.

Prof  August Topmani
tegevusest

Prof A. Topman ise lahkus aga
aastavahetusel Tallinna Jaani kiriku organisti kohalt. Ta oli siin tegev olnud
1904. aastast saadik. Organisti otseste kohustuste kõrval oli ta korraldanud
lugematu hulga kirikukontserte, mis oma valitud kavade ja kõrgetasemeliste
kaasesinejatega üldsuse suurt tähelepanu äratasid.

Viimasel ajal oli ta korraldanud  koguduse lauluõhtuid, kus õpetas kogudust
4-häälselt laulma. Ka oli ta köstrite ja organistide ühingu juures tegutseva
kirikulaulu komisjoni liige, kellena võttis osa vaimuliku koorilaulu noodikogu
kokkuseadmisest ja väljaandmisest.

Jaani kiriku organisti kohusetäitjaks jäi
senine abiorganist Peeter Laja, kes eelmisel kevadel oli lõpetanud Tallinna
Konservatooriumi oreliklassi. Etteruttavalt olgu öeldud, et pikemalt ta sellele
kohale peatuma ei jäänud. Juba samal 1926. aastal lahkus Laja Võrru, kus talle
avanes üsna lai tegevusväli.

Meie kirikukoorid lehitsesid aga suure
huviga A. Topmani eestvõttel just jõulude eel kaante vahele saanud noodikogu
«Kiriku koor V». Tähelepanu äratasid eriti kaks koori: «Kõik taevad nüüd
kuulutavad Jehoova kiitust» Haydni oratooriumist «Loomine» ja lõpukoor
Mendelssohni oratooriumist «Athalia». Eesmärk oli aja jooksul varustada kõik
meie kirikukoorid nootidega igaks kiriklikuks talituseks ja pühaks.

Viljandis oli 10. jaanuaril sealses Jaani
kirikus vaimulik kontsert. Kavas olid maailma suurmehed Bach, Haydn ja Liszt.
Esinesid lauluõpetaja Blossfeldti õpilane J. Oja, köster Elmar Rossmann jt
kohalikud muusikamehed.

Kuusalu lauluselts

6. jaanuaril oli koos Kuusalu koguduse
lauluseltsi «Kirikukoor» korraline üldkoosolek. Möödunud suvel asutatud seltsi
põhikiri oli nüüd rahukogus registreeritud ja ametlik tegevus võis alata.
Valiti juhatus ja kinnitati koorijuhi ametisse G. Karlson, kes 1923. aastal
siia köstriks oli tulnud ja kiriku sega- ja meeskoori järjekindlalt nii oma
kirikus kui ka väljasõitudel (Loksa ja Jõelähtme) esinema pannud. Ka otsustati
astuda Eesti Lauljate Liidu liikmeks, et aegsasti kindlustada endale võimalus
osa võtta 1928. aasta üldlaulupeost.

Mati Märtin