Misericordia Domini plena est terra – maa on täis Issanda heldust

Misericordia Domini plena est terra, alleluia: verbo Domini coeli firmati sunt, alleluia, alleluia. Ps. Exsultate, iusti, in Domino: rectos decet collaudatio.
Maa on täis Issanda heldust, halleluuja: taevad on rajatud Issanda sõnaga, halleluuja, halleluuja. Ps. Õiglased, hõisake Issandas: õigetel sobib laulda kiituslaulu. Ps 33[32]:5–6 ja 1
Ülestõusmisaeg on jõudnud kolmanda pühapäevani. Traditsiooniliselt pärineb pühapäeva nimetus avalaulu esimestest sõnadest: Misericordia Domini – Issanda heldus. Evangeeliumi järgi (Jh 10:11–16) tuntakse pühapäeva ka hea karjase pühapäevana.
Pühapäeva keskne teema on tabatav avalaulus: «Hõisake Issandas» – maa võib tunda rõõmu saavutatud lunastuse üle Kristuses (minevik); seda kuuleme vanakiriklikust epistlist (1Pt 2:21–25): «Et te käiksite» hingede Karjase ja Ülevaataja «jälgedes» (olevik); ning see jõuab täiusele evangeeliumi tulevikutõotuses: «Et oleks üks kari ja üks karjane».
Kogu ülestõusmispühadele järgnev aeg on üks suur rõõm. Iga nädal lisab rõõmuakordile juurde oma noodi. Täna kõlab ülestõusmisrõõmu sõnum otsekui äsjasündinud maailmale. Ülestõusmispühaöine jumalateenistus algas valguse süütamisega otsekui loomise alguses, mil Jumal ütles: «Saagu valgus.» Esimese pühakirjalugemisena kuulis kogudus maailma loomislugu. Maailm on täna taas otsekui kahe nädala vanune.
Ülestõusmissõnumit kuulutab ka kevadine loodus – kasvamine, tärkamine, uus algus. Martin Luther kuuleb isegi kirsikivi idanemises ülestõusmispüha jutlust. Kogu maa on täis Issanda heldust.
Palju olulisem on aga Hea Karjase naasmine. Ta tunneb omi ja juhib nad läbi kannatuste haljale aasale. Eriti kõnekas on Issanda heldus Peetrusele. Tema oli läinud eksiteele, salates Õpetaja, kuid Hea Karjase armastus lubas tal tulla tagasi.
Sada lammast – üks on kadunud –, otsi ta üles.

Joel Siim