Eestluse hoidmisest maailmas

Ülemaailmse Eestlaste Kesknõukogu täiskogu kogunes aprilli esimesel nädalalõpul esmakordselt Kodu-Eestis.
Koosolekust võttis osa mitukümmend Kanada, Rootsi, USA, Saksamaa, Ing­lis­maa, Austraalia, Läti, Leedu, Venemaa, Ukraina ja Tšehhi eestlaste esindajat.Tulijatele ütles tervituse ÜEKNi esimees Jaak Juhansoo.  Avakõne pidas president Toomas Hendrik Ilves, kes rõhutas, et eestluse hoidmine maailmas on praegu sama oluline kui aastaid tagasi, kuid olud ja võimalused on teisenenud. Oma mõttearenduses kutsus Ilves üles iga eestlast olema oma maa saadikuks.
Eesti Rahvuskomitee Ühend­­riikides endine esimees Juhan Simonson andis oma ettekandes ülevaate eestlaste välisvõitlusest aastatel 1940–1991. Eesti Vabariigi aupeakonsul Kanadas Laas Leivat jätkas pagulaste elu loomulikuks osaks olnud välisvõitluse käsitlemist. Ta loetles suuremaid aktsioone, mis eestlased on ette võtnud erinevatel tasanditel ja valdkondades üle maailma. Kokku võis aastatel 1940–1991 maailmas toimuda 4000 suuremat poliitilist aktsiooni.
Eesti Rahvuskomitee Ühendriikides esimees Marju Rink-Abel keskendus eestlaskonna tegevusele USAs, kus tegutseb 32 Eesti Seltsi ja seitse Eesti Maja. Ta rääkis, et eesti keele oskus, mis hakkas hääbuma, on nüüd tänu uustulnukatele paranenud.
Venemaa Eesti Seltside Liidu sekretär Külli Sulg leidis, et eestlaste asukohamaad on väga erinevad nagu ka seal asuvate eestlaste võimalused. Venemaa eestlaste tegevust takistavad nii poliitilised kui ka majanduslikud põhjused. Samas on Venemaal asuvatel eestlaste kogukondadel seljataga kõige pikem ajalugu.
Lõpetuseks pidas kokkuvõtva ettekande ÜEKN esindaja Eestis, rahvastikuministri nõunik Aho Rebas, sellele järgnes kõikide esinejate ühine vestlus kuulajaskonnaga saalis.
Ülemaailmne Eestlaste Kesk­nõukogu asutati 1954 USAs eesmärgiga arendada koostööd väljaspool Eestit asuvate eestlaskondade keskorganisatsioonide vahel. ÜEKN peamiseks eesmärgiks oli Eesti iseseisvuse eest võitlemine. Tänapäeval on sihiks väliseesti kogukondade koostöö ja sidemete hoidmine Eestiga ning eesti kultuuri toetamine välismaal, samuti teabe vahendamine ja Eesti üliõpilastele stipendiumide jagamine.
Alates veebruarist 2008 on ÜEKNil oma esindaja Eesti rahvastikuministri büroos. See on esmakordne ajaloos, et ÜEKN koguneb Eesti pinnal. Varasemad koosolekud on olnud Ameerikas, Inglismaal, Saksamaal, Rootsis ja 2008. aasta mais Vilniuses.
ÜEKNi kuulub 11 liikmesmaad.

EK