Soome koguduse kahekümnes sünnipäev

Aprillis kahekümnendat aastapäeva tähistav Soome Püha Peetruse kogudus Tallinnas alustas juubeliüritusi 3. aprillil Soome Instituudis jutustavate patjade ehk potuska näituse avamisega.
Väga omapärane näitus oma elutee mälestustest, kus riidele trükitud fotod patjadeks õmmeldud, valmis soome koguduse daamide ja Soome ingeri kultuuriseltsi koostöös. Osa pilte on savissegi jäädvustatud.
Näituse avamise ajaks tuli Soome Instituut pilgeni inimesi täis ja instituudi juhataja Jaana Vasama pidi rõõmsalt tõdema, et nii palju rahvast küll ei oodatud. Koguduserahvast oli tervitama tulnud ka peapiiskop Andres Põder. Kõnede vahel esinesid kitsukeses saalis hoogsate rahvatantsudega sinivalgesse rõivastatud tantsumemmed, lauluviisidega astus üles naisansambel. Tänusõnu jagus suure vaeva nägijaile.
Ingerisoomlaste ärkamisaeg
Eesti riigi taasiseseisvumine kaheksakümnendate lõpus tõi siin elavatele ingerisoomlastelegi ärkamisaja. Hakati seltsidesse koonduma ja esimene neist – Tartu ingerisoomlaste selts pühitses juba möödunud sügisel oma 20. sünnipäeva. Tänaseks tegutseb Eestis üksteist ingerisoomlaste seltsi. Neid ühendav Eesti Ingerisoomlaste Liit sai veebruaris kahekümneseks.
Kui üks rahvakild koos käima hakkab, tekib vajadus ka emakeelse jumalasõna järele. Üks esimesi, kes soomekeelseid teenistusi pidama hakkas, oli õpetaja Voldemar Ilja. Koguduse asutamiseks pidi tol ajal Moskvast luba küsima, see saadi üllatavalt kiiresti.
Soome Püha Peetruse koguduse jumalateenistused toimuvad Tallinna Rootsi-Mihkli kirikus igal pühapäeval. Tegutsevad ka laulukoor, lastering, pühapäevakool, vanaematuba ja perede spordiring. Kaks viimast aastat on koguduse õpetajaks Hannele Repo, kelle sõnul on liikmete hulgas nii eakamaid ingerlasi kui ka noori soomlasi.
Õpetaja Repo tahab hea seista selle eest, et need erinevad pooled kokku kasvaksid. Sooviks on, et Eestit külastavad soomlased leiaksid tee siinsetele soomekeelsetele teenistustele. Koguduse töötegijad on naised (juhatuse esimees Helvi Huopalainen), kes õpetaja sõnul saavad sellega väga hästi hakkama. Kogudus on avatud enam kui 2700 pealinna ümbruses elavale ja töötavale soomlasele ning tihedat koostööd tehakse Tallinna soome kooliga.
Ingerisoomlaste liidu tegevuse eesmärgiks on ingerisoome kultuuri ja soome keele säilitamine. 1991. aastast alates peetakse ka laulu- ja tantsupidusid Eestimaa eri paigus. Sel aastal toimub Jõhvis XIX laulu- ja tantsupidu. Tallinna soome kogudus ei ole aga ainuke omataoline Eestis – Tartuski on soome kogudus. Soomekeelseid jumalateenistusi peetakse ka Narvas, Pärnus, Rakveres ja Jõhvis.

Tiiu Pikkur