Oculi mei – minu silmad

Oculi mei semper ad Dominum, quia ipse evellet de laqueo pedes meos: respice in me, et miserere mei, quoniam unicus et pauper sum ego. Ps. Ad te Domine levavi animam meam: Deus meus, in te confido, non erubescam.
Minu silmad on alati Issanda poole, sest Tema tõmbab mu jalad lõksust välja: vasta mulle ja halasta minu peale, sest ma olen üksik ja vaene. Ps. Sinu poole, Issand, ma tõstan oma hinge: minu Jumal, Sinu peale ma loodan, ma ei jää häbisse. (Ps 25 [24]:15–16 ja 1–2)
Ristimise kaudu võetakse inimesed kogudusse vastu. Oleme harjunud, et ristimine toimub altari läheduses või päris altari ees. Kuid väga pikka aega paiknes ristimiskivi kiriku peaukse juures või oli ristimise jaoks omaette kirik – baptisteerium. Ristimisega tehakse esimene samm kirikusse.
Kolmas paastuaja pühapäev kannab harjumuspäraselt avalaulu järgi nime oculi – silmad. Kuid pühapäeva on nimetatud ka dies scrutinii – läbikatsumise päev, või dominica abrenuntiationis – saatanast lahtiütlemise pühapäev. Eelnenud nädalal küsitleti ristimiskandidaate õpitud asjades ja pühapäeval toimus nende saatanast lahtiütlemise talitus. Edaspidi kutsutakse neid initiati – pühendatud.
Meie ristimistalituses on sellest ülipidulikust toimingust säilinud vaid nõrk jälg – käte pealepanemine ja kurjast vabastamise palve.
Õigeusu kirikus on säilinud saatanast lahtiütlemise talitus täiuslikumal kujul. Preester võtab ristitava kirikuuksel vastu, ristitav pöördub läände ning preester küsib tema käest kolm korda: «Kas sa ütled lahti saatanast?» Saanud jaatava vastuse, pöörab preester ristitava ringi ja küsib kolm korda: «Kas sa pöördud Kristuse poole?»
Läände vaadates ütleb ristitav lahti kogu maailmast. Ja itta pöördudes vaatab talle apsiidivõlvilt vastu Kristus Kõigevalitseja ise: «Mu silmad on alati Issanda poole…»
Ta alustab teed taevariigi poole, silmad Kristusel. Gooti katedraali sambad on puud paradiisi tee ääres ja võlvid on palmioksad, mis varjavad päevakuumuse eest. Viinapuulehti ja -oksi on näha ka Karja ning Valjala kiriku peaportaalil. Võre või ikonostaasiga eraldatud altariruum on paradiis, taevane Jeruusalemm, kuhu ristitav on teel. Muhu kiriku kooriruumi seintel võid sa näha «apostleid, märtreid, pühi vanemaid, Kristuse Kirikut» (KLPR 175:4).
Sa oled teel sinna poole ja sinu silmad on alati Issanda poole.

Joel Siim