Kuidas jõuda toimivate väärtushinnanguteni

Üha enam pööratakse Eesti ühiskonnas tähelepanu väärtustele ja üksteise toetamisele. Detsembrikuu esimesel nädalal toimus Tartus konverents «Väärtused – valikud ja võimalused 21. sajandi Eesti koolis».

Tegemist oli sel aastal teise väärtuskasvatust käsitleva konverentsiga, sedapuhku olid kaheks päevaks kokku tulnud Soome ja Eesti koolijuhid, õpetajad, õpilased ning spetsialistid, et jagada väärtuskasvatuse kogemusi ning analüüsida selle võimalusi ja vorme tänases Eesti koolis.
Konverentsi esimene päev keskendus Eesti ja Soome kooliõpilaste väärtusmaastike analüüsile ja paljuski ka võrdlusele. Näiteks Soome koolides, kus 80% lastevanematest kuulub luteri kirikusse, ei tekita religiooniõpetus teravaid diskussioone ning aine on kõikide koolide õppekavas.
Konverentsi teisel päeval oli tähelepanu keskmes õpetaja ja kooli roll õpilaste väärtuskasvatuses. Lisaks leidis arutelu ka uus riiklik õppekava ning selle läbiva teema «Väärtus ja kõlblus» rakendusvõimalused.
Väärtushinnangud on paigast ära
«Eesti ühiskonnas on jõutud tõdemuseni, et inimeste väärtushoiakud ei ole sellised, nagu peaksid olema. Kurdetakse, et meil on vähe loovust ja ettevõtlikkust, teiste arvates napib hoolivust, sallivust ja solidaarsust. Kolmandate meelest on vähe isamaalisust ja lojaalsust või siis ausust, töökust ja üksteisest lugupidamist. Et väärtushinnangud kujunevad noores eas, pöörataksegi pilk kooli poole,» tutvustas konverentsi TÜ eetikakeskuse juhataja Margit Sutrop.
Margit Sutrop tõdes, et viimase kaheksa aastaga on Eesti arengutendents olnud individuaalsete naudingute poole püüdlemine, tarbijamentaliteedi levik, nõrk identiteet ja rahvustunne, vähene austus iseenda ja teiste inimeste vastu. Oluline märk pühaduse ja vastutuse kaotamisest on seegi, et elatakse vabaabielus ning ei suudeta seega anda lubadust elada üheskoos elu lõpuni, ehitada kodu ja luua pere.
«Ka kool ei saa olla parem, sest kool on osa tänasest ühiskonnast. Kuid ta peab olema parem, sest mõjutab homset põlvkonda,» lausus Sutrop. «Läbi eeskujude, hariduse ja kasvatuse tuleb luua keskkond, kus positiivsete väärtuste järgi elamine on võimalik.»
Koolil on kandev roll
Ka haridusminister Tõnis Lukas rõhutas oma sõnavõtus, et väärtused võetakse omaks just nooremas eas, mistõttu on kool kandev üksus. Kõik lapsed jõuavad mingil ajal kooli ja väärtushinnangud kujunevadki peamiselt eeskujude toel, kogedes ja matkides.
Ent ka kodu ja ühiskond peavad toetama koolis õpetatavaid väärtushinnanguid.
«Praegu töötavad kodu ja ühiskond sageli kustutuskummina, sest reaalselt ei kanna tänapäeva noored neid väärtushinnanguid, mida kool retooriliselt neile jagab,» hindas haridusminister.
«Me kõik näeme vasturääkivust juhtkirjade retooriliste hoiakute ja reklaamilehekülgede vahel. Mis mõjub noortele, kes juhtkirju ei loe? Ikka värviline glamuurne pool, mis meile iga päev vastu vaatab ja sunnib pigem küsima, kas Liis Lassil on juba uus silmarõõm, mitte niivõrd seda, kuidas su perel täna läheb. Glamuur ajakirjanduses õhutab saama pigem Farmi-Gabrieliks kui David Vsevioviks,» kritiseeris Lukas.
Üritus toimus koostöös Tartu ülikooli eetikakeskuse, kultuuriteooria tippkeskuse religiooniuuringute töörühma ja Soome Instituudiga. Konverentsi toetasid ka Soome Vabariigi saatkond ning haridus- ja teadusministeerium.

Merje Talvik

26. septembril 2008 kuulutas haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas Estonia talveaias toimunud konverentsil «Ühiseid väärtusi hoides» välja avaliku arutelu riikliku väärtusprogrammi kava üle. Täpsemalt saab programmist ja väärtuskasvatusest lugeda veebilehelt www.eetika.ee.