Ühisrivis kirikusse jõulujumalateenistusele

Jõulupühad puudutavad igaüht. Ka nõukogude ajal tähistati neid vaiksel viisil kodudes. Ikka toodi koju kuusk, söödi traditsioonilist jõulutoitu, käidi kirikuski.

Erinevalt lähiminevikust räägitakse jõuludest nüüd aiva ja palju ja kõlaval häälel. Lääneriikide eeskujul alustatakse tingel-tangeliga sageli juba novembris. Jõulude ajal kirikus käimine on muutunud pooleldi salajasest asjast prestiiþikaks ettevõtmiseks. Igapühapäevane linnakirikus käija võib ainult imestada, kui palju teenistusi detsembri teisel poolel ühtäkki kirikus aset leiab. Suuremate linnade kirikute ajakava on päev-päevalt tihedalt täis kirjutatud koolide ja asutuste jõulujumalateenistusi. Mitmel pool võetakse lapsed koolis klassiti ritta ja minnakse ühiselt kirikusse kooli jõulujumalateenistust pidama.

Kirikusse jõulurahu hankima

Miks just jõulujumalateenistust? Miks mitte näiteks lihavõtte jumalateenistust? Tallinna Toompea Kaarli koguduse õpetaja Jaak Ausi arvates on küllap põhjusi mitu. Ilus on ju aastat kirikus lõpetada. Erinevalt lihavõttepühadest saab jõulusid alati täpselt ette planeerida.

Tartu Veeriku kooli õppealajuhataja Carmen Luts ütles, et nende koolil on traditsiooniks saanud jõulude ajal Pauluse kirikus käia. Kirikusse minnakse koos, lapsevanemad on samuti palutud. Kõigile õpilastele ja nende vanematele on kirikusseminek vabatahtlik. Oma kooli koor laulab jõululaule. Luts leiab, et jõulujumalateenistus on üks võimalus jõulumeeleolu luua ja jõulurahu sisendada. Enne jõuluvaheaega ollakse hetk vaikselt kirikus.

Tallinna Liivalaia kooli direktor Tiina Lorentsi arvates on see võimalus minna koolist välja. Kirikus antakse kontsert, lauldakse jõululaule. Sel aastal lähevad nad jõulude ajal kirikusse üle mitme aasta. Vahepeal toimusid jõulukontserdid koolimajas.

Meie vestlusest jääb kumama mõte, see on üks väljaminemine, üks kontsert ja ka kirikuõpetajale antakse alguses sõna.

On koole, kus kirikusse minnakse ikka jõulujumalateenistusele nagu tavaks, aga valusalt palju on koole, mille internetileheküljel nimetatakse jõuluaegse kirikussemineku põhjuseks  kontsert-jumalateenistust või lihtsalt jõulukontserti.

Parem sees kui väljas

Mõni väiksem maakirik on hädas, kui kõrval on suur gümnaasium ja kool tahaks pühakojas jumalateenistust pidada. Lahendus on ehk selles, kui õpetaja läheb kooli advendiküünlaid süütama, et nii lapsed rahulikku jõuluaega juhatada. Vaimulike meelest peab koolis esinema pisut teisiti kui koolijumalateenistusel kirikus – siis on ju lapsed ise pühakotta tulnud.

Aga olgu pigem pühade eel ja ajal kirikus jumalateenistusi iga paari tunni tagant, kui et pühakojast kauge kaarega mööda käiakse.

Jõulude ajal on vaimulikke kutsutud ka asutustesse. Siis küll peamiselt selleks, et rääkida jõulude tähendusest ja olemusest. Tallinna Jaani kirikus toimus sõjaväelastele kaunis jõulujumalateenistus, tagala väljaõppekeskus sai osa liturgiast ja lauludest nagu kord ja kohus. Kaitseväe logistikakeskuse lahinguteenindustoetuse väljaõppekeskuse leitnant Merike Kütt ütles, et tema teada on lisaks neile oma jõulujumalateenistus olnud Ämari lennubaasi sõjameestel.

Peakaplan Tõnis Nõmmiku sõnul ei ole kirikusse minek sõjaväelaste puhul siiski tavapärane. Jumalateenistusi on peetud väeosade söögisaalides, sõdurikodudes ja teistes üldkasutatavates ruumides. Ta loodab, et kui saavad valmis sõjaväelaste kabelid Tapal ja planeeritavalt ka Võrus, siis on jumalateenistused kaitseväe teenijatele juba kergemini kättesaadavad.

Meeli Pärtelpoeg