Rist kinnitab Eesti Euroopa külge

Esivanemate kaudu Haapsaluga seotud parun Volker von Buxhoeveden asutas omanimelise aumärgi, et tunnustada kristlike väärtuste säilitamisel ja arendamisel silma paistnud inimesi Eesti- ja Liivimaal.

Hõbedase, punase emailiga kaunistatud risti on kujundanud heraldik Priit Herodes. Kellele rist annetada, otsustab kümneliikmeline konsiilium. Eelmisel nädalal pühitsesidki katoliku kiriku piiskop Philippe Jourdan ja praost Tiit Salumäe Haapsalu toomkirikus ametisse Buxhoevedeni Risti konsiiliumi.
«Konsiiliumi ülesanne on leida tulevikus inimesed, kes on silmapaistvalt tegutsenud Eesti hüvanguks,» ütles parun von Buxhoeveden.
Buxhoevedeni Risti aumärk asutati 13. sajandi Euroopa ühe silmapaistvama inimese, Liivimaa peapiiskopi ja riigivürsti Albert Buxhoevedeni (1165–1229) mälestuseks, kelle tegevust kroonis Eesti- ja Liivimaa liitmine Lääne-Euroopa kultuuriruumi.
Rist pole alati olnud rahu sümbol
Piiskop Jourdan ütles oma kõnes Haapsalu toomkirikus, et piiskopid on elanud selles kohas juba 730 aastat. Toona aga polnud rist üksnes rahu ja armastuse, vaid ka võõra võimu, vere ja lahingu sümbol.
«Peame andeks paluma selle eest, et rist pole alati olnud rahu ja armastuse sümbol,» ütles Jourdan ja lisas, et peame sellest õppima ja olema Kristuse risti väärilised. «Mõelgem ja palugem, et rist oleks rahu ja armastuse märk,» sõnas Jourdan.
Piiskop Jourdan ja praost Salumäe pühitsesid ka kümme esimest Buxhoevedeni Risti. Esimese risti sai Volker von Buxhoeveden, ülejäänud üheksa konsiiliumi liikmed.
Buxhoevedeni Risti välja andva konsiiliumi liikmeks on kutsutud piiskop Philippe Jourdan, assessor Tiit Salumäe, suursaadikud Margus Laidre ja Clyde Kull, heraldik Priit Herodes, arhivaar Urmas Oolup, mereväeohvitser ja ettevõtja Toomas Peek, arhivaar Peep Pillak, Eesti Muinsuskaitse Seltsi esimees Jaan Tamm, parun Volker von Buxhoeveden.
Kinnitab Eesti kuulumist Euroopasse
Parun ütles, et tahtis selle aumärgiga näidata: Eesti on 800 aastat kuulunud Lääne-Euroopa kristlikku kultuuriruumi, milles on vaieldamatult oma osa Riia linna asutajal Albert von Buxhoevedenil. «Eesti on väike maa ja geograafilist asendit muuta ei saa,» ütles parun suurele idanaabrile viidates. «See sündmus peaks toonitama, et Eesti kuulub täiel määral Lääne-Euroopasse.»
Aumärk antakse üle Buxhoevedeni perekonnaga ajalooliselt seotud paigas, mille valib igal aastal konsiilium. «Otsime kohti, mis on seotud Buxhoevedenite perekonnaga,» ütles Volker von Buxhoeveden ega välistanud, et aumärki võidakse üle anda ka Riias. «Igatahes alustasime Haapsalust, kus on heas korras kirik ja linnus ning tubli kirikuõpetaja Tiit Salumäe.»
Konsiilium hakkab annetama Buxhoevedeni Risti üldjuhul üks kord aastas, piiskop Alberti mälestuspäeval 1. juunil.
Brüsselis elav parun Volker von Buxhoeveden on sündinud 1941 Saksamaal, ta on vabakutseline kujunduskunstnik ja graafik, Eestiga koostööd tegeva Belgia firma Esticom kaas­omanik. Eestile osutatud teenete eest sai ta 2002. aastal V klassi Maarjamaa Risti.

Lehte Ilves,
Lääne Elu