«Elu usujulguses»

Olime end oma Mariaõeskonnas pühendanud käima ristiteed. Olime võtnud omaks Jeesuse õpetuse kõigest loobuda ja ära kaotada oma elu. Aga vist olid mõned meist liiga vähe mõelnud sellele, et usutunnistuse teise punkti kõrval on ka esimene punkt, mis räägib Jumalast kui Loojast ja Isast, kes isalikult hoolitseb nende eest, kes, nagu meie, on Tema pärast maha jätnud «maja või vennad või õed või ema või isa või lapsed või põllud» – nemad saavad «selsamal ajal sajavõrra» (Mk 10,29-30). Armastava Isana annab Ta meile juba siin maa peal tunda taevaste õnnistuste eelmaitset, kuigi risti all ja «keset tagakiusamisi».
Taas oli Isa meile osutanud oma suurt heldust ja meid õnnistanud. See täitis meie südamed suure rõõmu ja igatsusega taevase isamaja järele. Sain nüüd oma tütardele rääkida palju taevasest kirkusest. Kui taevane Isa juba meie väikeste maapealsete pidupäevade suhtes osutab sellist armastust ja hoolitsust, külvates meid üle kõige heaga, mida siis veel saame kogeda taevastel pidustustel! Milline taevase Isa armastuse tunnistus küll ootab meid seal!

Maria Basilea Schlink
«Elu usujulguses», 2006