Jumalateenistusi peetakse linna viies kirikus

Mustvees on Eestimaa linnadest ühe elaniku kohta kõige rohkem kristlikke kogudusi ja kirikuid.

Esimesena, 1795. aastal ehitasid siia oma kiriku vanausulised, 1864 valmis Apostel Nikolai õigeusu kirik, 1877 Püha Kolmainsuse Ainuusuliste kirik ja 1880 luteri kirik.
Kaks nädalat tagasi pühitseti aga Mustvees viies religioosne ehitis – Betaania koguduse pühamu. Peipsi-äärse linna erinevad usuringkonnad tegutsevad üksteise kõrval rahumeelselt ning püüavad ühiselt kaasa aidata vaimsete väärtuste tugevnemisele.
Veel üks pühakoda
Mustvee Betaania koguduse liikmed on pidanud jumalateenistusi erinevates hoonetes. 2004. aastal tekkis aga pastor Paul Gillil ning aktiivsematel koguduseliikmetel idee ehitada uus palvela. Varsti algasidki ehitustööd, milleks kulus 4,8 miljonit krooni. Enamik raha laekus annetustest, riik toetas 300 000 krooniga ning oma rahalise panuse andis ka Mustvee linnavalitsus. Kaasaegses pühamus paiknevad kaks saali, rõdu, pühapäevakooliruum, noortetoad ja pastori töökabinet, samuti majahoidja korter.
Palvela pühitseti 17. augustil koguduse 87. aastapäeva hommikusel pidulikul kolmetunnisel jumalateenistusel, kuhu kogunes üle kolmesaja inimese. Lindi lõikasid läbi EEKBK Liidu president Meego Remmel, liidu endine president Joosep Tammo, siseministeeriumi usuasjade osakonna juhataja Ilmo Au, Jõgeva maavanem Aivar Kokk ja Mustvee linnapea Mati Kepp.
«Eestit külastavad välismaalased imestavad sageli, kuidas siinsed kogudused suudavad üksteise kõrval oikumeeniliselt tegutseda. Selle ühtsuse eredamaks näiteks on Mustvee oma erinevate kirikute ja kogudustega,» toonitas Betaania baptistikoguduse palvela pühitsemisel Meego Remmel. Tõekspidamistelt lähedastele usuinimestele ütles piduliku sündmuse puhul häid ja südamlikke sõnu ka luterliku kiriku õpetaja Eenok Haamer.
Jumalarahvast koos hoidnud
«Kui 2005. aasta lõpul korraldasime oma krundil ehitustööde avapalvuse, oli siin suur rõõm näha ka õpetaja Eenok Haamerit koos abikaasaga. Me palusime üheskoos õnnistust tulevasele pühakojale. Luterliku kogudusega on meil üldse välja kujunenud igati tihe koostöö,» lasus pastor Paul Gill.
Tema ja Eenok Haamer viisid möödunud aasta novembris ühiselt läbi ka jumalateenistuse, millega algasid Eesti Vabariigi 90. aastapäeva pidustused Jõgevamaal, ning Mustvee kultuurikeskuse seinal avati Jõgevamaa vapikell, mis paigaldati sinna Aivar Koka algatusel. Aivar Kokk on korraldanud Jõgevamaa vaimulikele vastuvõtte ja kutsunud neid tänuhommikusöökidele, kus on kohtunud ka Mustvee eesti- ja venekeelsete koguduste vaimulikud.
«Tunnen end luterlikus kirikus koduselt, sest külastasin sealseid jumalateenistusi poisipõlves koos vanaisa ja vanaemaga. Usun, et Eenok Haamer tunneb end hästi ka vabakoguduste palvelas, sest tema isa Harri Haamer oli jutlustajaks ka selliste koguduste keskel. Eenok Haamer on ka vennastekoguduse peavanem.
Mõistagi moodustab iga kogudus omaette pere, kellel ka omad traditsioonid. See, kas jumalateenistus on üles ehitatud liturgiliselt või koosneb rohkem vabadest elementidest, pole ju määrav. Oluline on ühenduvus Jumala teenimisel. Piiblilugemine ja palve on jumalarahvast ju pidevalt koos hoidnud,» märkis Paul Gill.
Puuduvad konfliktid
Erinevate usuringkondade vahelist läbisaamist hindas rahumeelseks ka ainuusuliste koguduse vanem Sergei Borodin, kes osales samuti uue palvela pühitsemisel. «Me teenime kõik ju ühte Jumalat. Ühtlasi tunnen rõõmu sellest, et uus pühakoda Mustvee linna arhitektuuriliselt ilusamaks muudab,» avaldas ta arvamust.
Oma muljeid mitmepalgelisest Mustvee usuelust jagas ka EELK Mustvee koguduse organist ja koorijuht Eha Haamer. «Kui abikaasa Eenokiga Mustveesse elama kolisime, soovisime tundma õppida ka teiste koguduste kombeid. Näiteks vanausuliste jumalateenistustel nägime, et mehed peavad seisma vasakul ja naised paremal pool.»
Eha Haamer leiab sedagi, et tugev religioosne taust on Mustvees ära hoidnud suuremad lahkarvamused ja konfliktid eesti ja vene rahvusest elanike vahel ning mõlemad kogukonnad suhtuvad teineteisesse üldjoontes tolerantselt.
Mitmed arvavad, et koguduste ja kirikute rohkus mõjub positiivselt Mustvee aurale ja siinsele käitumiskultuurile. «Kui Mustvees ringi liikuda ja inimestega suhelda, võib tunda heas mõttes jumalakartust, mis iseloomustab erineva usutaustaga inimesi,» lasus Paul Gill, kes Mustvee linnavalitsuse liikmena kureerib ka kirikutevahelist koostööd.
Vanausulised populaarsed
Mustveelanna Heljo Repkina sõnul pole üheski väikelinnas nii tugevat kirikute ja koguduste kontsentratsiooni kui Mustvees. «Võib-olla on usutraditsioonide järgimine aidanud kaasa ka sellele, et Mustvees sooritatakse harvemini kuritegusid ja põhiliselt panevad neid toime kaugematest paikadest saabunud seaduserikkujad.»
Mitmekülgne koostöö kirikute ja kogudustega on pidevalt ka Mustvee linnapea Mati Kepi huviorbiidis. Tema ametiajal on omavalitsus kogudusi järjepidevalt rahaliselt toetama hakanud. Nii on eraldatud raha luteri, ainuusuliste ja baptistide kogudusele, tuleval aastal toetatakse suurema summaga õigeusu kogudust. Riik eraldab aga raha vana­usuliste kirikule haruldaste raamatute ja nende hoiuruumi restaureerimiseks. Otsus võeti riigikogus vastu 2006. aastal, mil Mati Kepp ka ise parlamendi liige oli.
Mati Kepp peab oluliseks, et Mustvee kirikuid külastaks võimalikult sageli ka turistid ja samuti üliõpilased, kes õpivad ajalugu, kunsti, arhitektuuri.
«Kui eelnevalt kokku leppida, nõustuvad vaimulikud kirikuid meelsasti tutvustama. Eriti suurt huvi tuntakse nii Eestis kui ka maailmas haruldase vanausuliste kiriku vastu, mida sealne koguduse liige Apolinaria Repkina külalistele erilise põhjalikkusega tutvustab ning usukommete lahtiseletamiseks ka ise laulab ja palveid loeb,» lasus Heljo Repkina, kes töötab kodulinnas ka giidina.

Jaan Lukas