Eestlaste teenimine Baltikumis

Vaata ka galeriid!

Pandeemia muutis väliseestlaste teenimise keeruliseks. Riias on enam kui kaheaastase katkestusega teenimine taastunud, Vilniuses mitte.

EELK-l on väljaspool Eestit kaks praostkonda, 18 kogudust ja 15 tugikogudust. Riias ja Vilniuses pole omaette kogudusi, meie kiriku infokogumik „EELK teatmik 2022“ nimetab neid tugikogudusteks (varem oli kasutusel nimetus kuulutuspunkt). Natuke segadust see tekitab, sest Eestis on tugikoguduse mõiste olnud kasutuses ka misjonäride läkitaja, toetaja ja eestpalvetaja koguduse tähenduses. Diasporaatöös märgib see aga väliseestlaste kogukonda, mille vaimset teenimist organiseeritakse Eestist ja omaette juriidilist isikut pole loodud.

Leedu töö taastumine on visa

Diasporaatööd koordineerib EELK Misjonikeskus eesotsas Leevi Reinaruga ja selle valdkonna juht on piiskop Tiit Salumäe. „Leedus on meie partneriks Leedu Eesti Selts. Pärast pandeemiat on aktiivsust olnud vähem. Püüame sidet hoida,“ ütleb Leedu eestlaste teenimise kohta Leevi Reinaru. Viimati käis Vilniuses 15. septembril 2019 Tartu Peetri koguduse õpetaja Ants Tooming. Koguneti Leedu Evangeelse Luterliku Kiriku Vilniuse peakirikus, kus toimus kakskeelne jumalateenistus 1944. aasta Eesti suurpõgenemise mälestuseks. Õp Tooming teenis koos Ričardas Dokšasega Leedust, esines gospelkoor „LIRUM“. Pärast seda pole Eestist vaimulikud Leedu eestlasi teenimas käinud.

Ka Ants Tooming on seda meelt, et töö taastumine on visa olnud. Küll on suheldud kirjalikult ja telefonitsi. „Minu side Leeduga tekkis 2011. aastal, kui üks tartlane kutsus mind sinna oma kodu pühitsema. Leevi Reinaru pärast seda kinnitas mind sellele tööle. Leedus kogunetakse umbes kord aastas Leedu Eesti Seltsi ja Eesti suursaatkonna eestvedamisel ning peetakse jumalateenistus luteri kirikus Vilniuses. Kaheksa aastat oli see nii. Enne mind teenis Villu Jürjo,“ vaatab õp Tooming tagasi möödanikule ja loodab, et ennistub koroonaeelne olukord. Päris teenimata aga Leedu eestlaste kogukond pole olnud, sest Facebooki Leedu Eestlaste Seltsi lehelt saab teada, et 2021. aasta augustis oldi koos ja toimus ka jumalateenistus kohaliku õpetaja vedamisel.

Riias uue hooga

Riias on vaimulik teenimine taastunud. Alates 2022. aasta detsembrist on selle enda peale võtnud Valga koguduse õpetaja Margus Suvi. Üle 30 aasta teenis seal aga kord kuus õpetaja Valdek-Raivo Johanson, kes augustis 2020 lõpetas. Pandeemia algusaastal jõudis siiski neli jumalateenistust toimuda. „Ma ei näinud tulevikku 2020. aastal. Osavõtjaid jäi järjest vähemaks. Kas midagi on muutunud, ei oska öelda. Kõik on võimalik Jumala abiga. Need, kes käisid, oskasid ka läti keelt. Seda, et nad jääksid ilma jumalasõnata, ei ole,“ ütleb õp Johanson.

Misjonikeskuse juhataja Reinaru sõnul käis ta 2022. aasta sügisel Riias kohaliku eestlaste kogukonnaga vestlemas, küsimuse all oli, kas soovitakse, et jumalateenistused jätkuksid: „Nad on huvitatud. Edaspidi jääb nii, et kiriku- ja riigipühade puhul tulevad teenistused, ikka Riia Jaani kirikus, nagu see ka varem oli. Ehk kokku 6–8 korda aastas. Eesti suursaatkond ja Riia Eesti Selts on ka organiseerimisse kaasatud.“

„Minu töö on praegu isiklike kontaktide loomine ja jumalateenistused. Tegelikult kiriklik teenimine on palju enamat, on vaja ka muid inimeste vaimulikke vajadusi silmas pidada,“ jagab õpetaja Suvi, kes on alates detsembrist Riiga jõudnud kolmel korral: jumalateenistused enne jõule ja pärast vabariigi aastapäeva ning 23. veebruaril kutsus Eesti suursaadik Riias Eerik Marmei ta vastuvõtule, mis toimus Riia Läti Seltsi majas. Veebruaris sõitis kaasa Valga koguduse organist ja Valga muusikakooli klaveriõpetaja Maarika Reinhold. Samas on lootus, et muusikatööga jätkab Riias sealne eesti koguduse pikaaegne organist Raita Krilova.

Ees seisab jumalateenistus teisel ülestõusmispühal, mis on Lätis riigipüha. Õp Suvi esimesed muljed on julgustavad. Ta näeb, et inimestel on huvi ja Eesti suursaatkond ning Riia Jaani koguduse õpetaja Ingus Dauksts toetavad. Tunnustussõnu jagub õp Johansonile, kes sedavõrd pikki aastaid Riia eestlasi teenis ja sellega lõi tugeva vundamendi, millele saab ülesehitamise töös toetuda. Ehkki enamik jumalateenistusel osalenuid on siiani olnud eakad, märkab Margus Suvi võimalust eestlastest üliõpilastes, kellega ta kohtus suursaadiku vastuvõtul. Sel nädalal külastab ta ka 195 õpilasega läti õppekeelega (esimene võõrkeel on eesti keel) Riia Eesti Kooli, et seal suhteid luua.

Suursündmus septembris

„Kuna vahepeal on Eesti kogukonna tegevus veidi soikunud, siis korraldame 9. septembril Riias Eesti koguduse päeva. Eesmärk on tuua uut tähelepanu Eesti koguduse tööle ja liita suursaatkond, Eesti selts, Eesti kool ja koguduse rahvas,“ jagab Leevi Reinaru misjonikeskuse ettevõtmist. Praegu käivad aktiivsed ettevalmistustööd.

Tegemist on õp Suvi sõnul kihelkonnapäeva formaadiga, mil ühel päeval kutsutakse kokku Läti eestlased. Teretulnud on ka külalised Leedust ja loomulikult Eestist. Soovitakse, et päevast kujuneks ühtaegu nii vaimulik kui ka kultuuriline sündmus. Piiskop Tiit Salumäe on tulemas, ka Läti Evangeelse Luterliku Kiriku peapiiskopile Jānis Vanagsile ja Riia abipiiskopile Rinalds Grantsile on kutsed saadetud. 

Toimub jumalateenistus ja konverents, kus räägitakse Riia eestlaste elust ja tegevusest, Läti luterlaste kirikuelust jne. Kohal on Eesti Piibliselts oma näitusega, mis on nii eesti kui ka läti keeles. Soovitakse kaasata ka Riia eestlastest äriinimesi. Pakutakse suppi, õhtul on kõrgetasemeline orelikontsert. Organistideks on Tallinna Jaani koguduse organist Tiia Tenno ja Riia Jaani koguduse organist Ilze Reine, kes, nagu selgus, on koos Saksamaal õppinud.

Kõik see toimub imeilusas Riia vanalinnas Jaani kirikus, mis paikneb piiskop Alberti lossi alusmüüridel, mille ehitamisel kasutati dolomiitkive Daugava jõest. Aastal 1234 annetati lossikabel dominiiklaste ordule ja pühitseti Ristija Johannese kabelina. Pühakoda on palju kordi ümber ehitatud ja tema sisemiseks uhkuseks on Balti riikide uhkeim võrgusilma kaunistustega võlvitud lagi. 

Huvitav on veel fakt, et esimene tänapäeval tuntud Eesti luuletaja Kristjan Jaak Peterson (1801–1822), kes sündis Riias, oli seotud sealse eestlaste kogudusega. Nimelt oli Valdek Johansoni (ajakirjast Hõimurahvaste Aeg 2021/1) andmeil esimeseks kirikuks eestikeelsele kogudusele Riias Püha Jakobi kirik. Riia Jakobi eesti koguduse kellamees ja koguduse eeslaulja oli aga Viljandimaalt pärit Kikka Jaak, kelle noorem poeg oli Kristjan Jaak Peterson.

Kätlin Liimets