Püramiid ja haamer

Ameerika psühholoog Abraham Maslow on sõnastanud inimvajaduste hierarhia süsteemi, kus kirjeldab, mida iga inimene normaalseks eluks ja arenguks vajab. See on tuntud n-ö Maslow’ püramiidi nime all, kus laiemalt tasandilt üles liikudes järgnevad üksteisele esmased füsioloogilised vajadused, turvalisus, armastuse- ja kuuluvusvajadus, tunnustusvajadus ning tipus on vajadus ennast teostada. Kusjuures selleks, et kõrgemale liikuda, peavad madalamal asetsevad vajadused olema kasvõi osaliselt rahuldatud. Maslow’ järgi on tung rahuldada vajadusi inimese jaoks suurim motivaator.

Aga Maslow on sõnastanud ka „haamriseaduse“: kui su ainuke tööriist on haamer, hakkab iga probleem sarnanema naelaga. Ta pidas selle all silmas inimeste kalduvust püüda lahendada erinevaid keerukaid probleeme lihtsate stamplahenduste abil. Kui tegemist on vastutustundetu ehitajaga, võib ta haamriga käsitleda mitte üksnes naelu, vaid ka mutreid ja kruvisid.

„Maslow’ haamer“ võib olla tõhus relv, millega saab inimesi kopsida ühetaoliseks. Venemaal püütakse elujärge parandada ühtse Venemaa poliitika elluviimisega. Kui oma riigis on probleemid, võib nende hajutamiseks tungida kallale mõnele naabrile ja probleem nihkub mõneks ajaks mujale. Kas inimesed usuvad seda või mitte, aga kui rahul ei olda, järgnevad repressioonid.

Mõistagi on need protsessid keerukamad ja võib-olla ei väärikski siin rubriigis käsitlemist, aga käimasoleva Ukraina sõja ja peatselt toimuvate valimiste valguses on meie inforuum täis sõnavõtte, mis teevad paljusid inimesi kas kurvaks või kurjaks, sõltuvalt sellest, missugused vajadused kellelgi on. 

Ehk on hea teada, et ideoloogia tööriist on retoorika, sest sõnadega saab õhutada tundeid. Tarvis on leida vaenlane, keda ühiselt vihata, et koondada vaimustust enda idee ümber, ühise lipu alla. Ja alati on maailmas inimesi, keda kõnetab oma maa ja rahva suureks tegemine või siis selle päästmine, sest „vaenlane“ on ju selle ära kaaperdanud. Rõhutatakse ebavõrdust, selle põhjustajat ja oma tegude õigsust, aga ebavõrdsus on radikaalsete ideede kasvupinnas. Kui inimene maadleb olmeprobleemide lahendamisega, ei pruugi ta mõista teise inimese muresid. Näiteks ei saa näljane aru kunstniku loomepiinadest või sellest, miks võõrsilt tulnud põgenik saab temaga sama suurt sotsiaaltoetust. 

Natside tagakiusamise all kannatanud maailmakuulus füüsik Albert Einstein on öelnud: „Probleem ei ole aatomipomm, probleem on inimese süda.“ Retoorika võib olla ka teistsugune, kus õhutatakse häid inimestevahelisi suhteid, nende tugevusi, et igal eluetapil oleks julgust ja jaksu olla teise kõrval tõeline ligimene.

Jumal on andnud meile hoopis rohkem tööriistu kui haamer ning kristlastena peavad meie tööriistad olema ülesehitavad. Kui käisin hingehoidjana idapiiril ukraina põgenikke vastu võtmas, kohtasin üht taati, kes reisis koos täiskasvanud pojaga. Ta oli täiesti murtud, sest oli kogu oma elu elanud teadmisega, et tema isa võitles rahu nimel fašistide vastu, aga nüüd oli ta fašistiks tembeldatuna sunnitud oma kodumaalt põgenema. Ta ütles, et on kaotanud kõik, ka elu mõtte. Millest rääkida sellise inimesega? Kuidas taastada väärikus? Lihtne oleks olnud ühise keele saavutamise nimel natuke Putinit kiruda – ühine vaenlane oli täiesti olemas. Aga see ei olnud selle ukraina taadi vajadus. Katkist südant saab ravida ainult headuse ja armastusega, siis muutub arm elastseks, mitte kaledaks. 

Meie Ukraina keskuses käib Enerhodarist Tartusse sõja eest pakku tulnud perekond. Viimasel kohtumisel jagas ema minuga luuletust, mille esimese poole autor on ukraina poeet Andrii Nimenko, aga teise poole kirjutas ta ise, sest soovis eestlastele väljendada tänulikkust. Luuletuse loeb Eesti Vabariigi aastapäeva peol oma lasteaias ette nende vanem poeg Matvii.

Põline armas me päikesene kodu, kus elada oli nii mõnus ja lõbus.

Seal ema laul ja isa naeratus, lastel osaks sai headus ja armastus.

Meie laul see heliseb aina: minu päikesene kodu on minu Ukraina!

Ma armastan Eestit ka väga, ta andis mu perele varjupaiga.

Ma iial ei unusta teie rahvust, siinset ilu ja külalislahkust.

Palju õnne, inimesed, kellel Eesti juured! Teil on süda rinnus päikesestki suurem.

Marcus Aurelius on öelnud, et parim viis kätte maksta on mitte muutuda oma vastase sarnaseks. Ehk halba kogedes pöördu hea poole.

Lea Saar,

hingehoidja