Milline on erakondade valmidus teha kirikute ja kristlastega koostööd?

Riigikogu valimisteni on vähem kui kaks nädalat. Erakonnad on oma valimisprogrammid esitanud ja teevad aktiivselt kampaaniat. Et saada aimu, millised on parlamenti pürgivate parteide seisukohad suhetes kirikute ja kristlastega, pöördus Eesti Kirik üheksa kandideeriva erakonna poole nelja küsimusega.

1. Millised on riigi ja kirikute ühishuvid ja võimalikud tegevusvaldkonnad, kus Eesti elanike heaks koostööd teha teie erakonna vaates?

2. Eesti Kirikute Nõukogu tegi erakondadele ettepanekud 2023. aasta valimisteks (http://www.ekn.ee/inc.uudis.php?id=648). Milliseid ettepanekuid neist on jõudnud teie programmi ja olete valmis toetama?

3. EKNi sotsioloogiauuringus „Elust, usust ja usuelust 2020“ osalenutest oli 57% protsenti nõus või pigem nõus väitega, et maailma usundeid tutvustav usundiõpetus võiks Eesti koolides olla kohustuslik aine (http://www.ekn.ee/doc/uudised/EUU2020_esmased_tulemused.pdf). Milline on teie erakonna seisukoht?

4. Kas teie erakonnas on kristlasi koondav ühendus? Kui on, siis kui palju on liikmeid ja milles seisneb nende tegevus?

Üheksast erakonnast sai toimetus kontakti kaheksaga. Eestimaa Ühendatud Vasakparteiga ei õnnestunud ühendust saada. Vastasid seitse erakonda. Vastused küsimustele avaldame nende laekumise järjekorras.

Eesti Kirik

Erakond Eestimaa Rohelised, Marko Kaasik, erakonna esimees

1. Näen koostöö võimalusi eelkõige võrdsema ja hoolivama ühiskonna ülesehitamisel. Spirituaalsest kogemusest lähtuv võrdsuse taotlus on omane nii kristlusele kui enamikule teistele religioonidele. Loomulikult käib sellega kaasas hoolimine nii kaasinimestest kui kõigist olenditest ja sellest organismist, mida me nimetame poeetiliselt sõnadega „emake Maa“. Seda õpetas juba Assisi püha Franciscus, kes tiris kiriku välja mandumisest, kuhu oli viinud allumine ilmalikule kasu- ja võimuahnusele. Ajast aega on ilmunud valgustatud isiksusi, kes juhatavad armastuse teelt kõrvale kaldunud kiriku tagasi õigetele rööbastele. Üks eredamaid neist peale Assisi Franciscuse oli Ávila püha Teresa. Pärast neid on maailm saanud rikkamaks uute kristluse vormide poolest. Need on erinevad teed vaimsele ärkamisele, millel on potentsiaali kõnetada kokkuvõttes rohkemaid inimesi.

2. Eesti Kirikute Nõukogu ettepanekutest on meie programmis sees järgmine: võimaldame kõigil õpilastel valikainena õppida usundiõpetust, mis annab ülevaate maailma usunditest ja religioossete uskumuste suurest varieeruvusest, sh põlisrahvaste loomislood.

4. Eestimaa Rohelistel ei ole eraldi kristlasi koondavat ühendust. Me hindame kõrgelt spirituaalseid suundumusi, sõltumata religioossest taustast, mis on maailmarahu, inimeste võrdse kohtlemise püüdluste ja elu austamise üks põhilisi aluseid.

Erakond Eesti 200, Kristina Kallas, erakonna asutaja ja juhatuse liige

1. Me peame kristlikku õpetust ja sellest edasi arenenud humanismi Euroopa kultuuriruumis väärtuste aluseks. On selge, et Euroopa ei oleks kristluseta see, mis ta täna on. Sellest tuleneb ka meie nägemus ühishuvidest või õigemini isegi ühisest tegevussuunast. Me näeme kirikul väga olulist rolli hingehoiul, eriti rasketel kriisiaegadel, ning toetame kaplanite tegevust haiglates ja hoolekandeasutustes. Me näeme kirikul ka rolli inimeste vaimse tervise hoidjana ja kogukonna sidususe tugevdajana. Kui on selge nägemus, kuidas riigivalitsus saaks siin kirikule ja kogudusele abiks olla, oleme avatud koostööle. 

2. Toome välja need punktid, millega me nõustume tugevalt. EKNi ettepanek nr 1. Seadusloomes tuleb tagada südametunnistuse-, usu- ja veendumuste vabadus ning selle vabaduse rakendamine peab toimuma tasakaalustatult kõigi teiste põhiseadusest tulenevate õiguste ja vabadustega. Absoluutselt nõus ja liberaalse erakonnana on usuvabadus ja organisatsioonide tegutsemisvabadus üks peamisi põhimõtteid. Meie erakonna programmis on liberaalsed väärtused sõnastatud. 2. Abielu ja perekonda tuleb väärtustada kui ühiskonna alust. Peame abielu ja perekonda ühiskonna alusväärtusteks, mistõttu on oluline, et õigust abielluda omaksid kõik armastavad paarid Eestis, sõltumata oma seksuaalsest sättumusest. Armastus on ilus ja seda tuleb ühiskonnas tähistada! Väga loodame omalt poolt, et ka Eesti kristlikud kogudused tulevad toetama kõikide võrdset õigust abieluõnnele ja perekonnale nii, nagu seda teevad nende kolleegid mujal Euroopas. 3. Usundiõpetuse õpetamine üldhariduskoolides tuleb paremini korraldada.Usundiõpetus on oluline osa Euroopa ja maailma ajaloo ja kultuuriloo tunnetamisest ning koolis tuleb seda heal tasemel õpetada. Programmis ei ole me usundiõpetusele eraldi tähelepanu pööranud, kuid kvaliteetne haridus on meie jaoks prioriteet number üks. 4. Jätkuvalt tuleb toetada sotsiaalministeeriumi haiglate ja hoolekandeasutuste kaplanaadi tegevust. Kuigi me ei ole seda eraldi valimisprogrammis välja toonud, peame hingehoius kirikuga koostööd oluliseks. 8. Ootame tuge koguduste keskkonnahoiu ja energiasäästuprojektidele ja investeeringutele, mis on suunatud energiasäästlikkusele ning loodu(s)hoidliku mõtteviisi edendamisele. Kogu meie programm on kantud energiasäästu ja keskkonnahoiu mõttest, mistõttu on koguduste toetamine selles meile oluline. 9. Käibemaksu tagastamine muinsuskaitse all olevate hoonete (sh pühakodade) ning vallasesemete restaureerimiseks tehtud kuludelt. See on meil programmis kirjas.

3. Me ei pea vajalikuks kohustuslike ainete arvu suurendamist, sest kooli õppekava ei ole kummist. Me ei ole lubanud ühegi kohustusliku aine lisamist õppekavasse. Soovime, et olemasolevate mahtude sees me suudaks õpetada nii usundiõpetust, riigikaitseõpetust kui võõrkeeli, finantstarkust ja IT-oskusi ja ei pea selles tegema juurde kohustuslikke õppeaineid. 

4. Oleme noor erakond ja meil on vaid noori ja naisi koondavad ühendused praeguseks tekkinud. Kristlasi koondavat ühendust ei ole.

Sotsiaaldemokraatlik Erakond, Toomas Jürgenstein, riigikogu liige

1. Tundub, et juba olemuslikult on mitmed alusväärtused sarnased, näiteks inimeste väärikus, haritus, vabadus ja toimetulek. Seega koostöö sotsiaalsfääris, hariduses ja kultuuris on midagi ülimalt loomulikku. Samuti on nii riigile kui ka kirikule olulised inimesed, kes on teadlikud oma identiteedist, oleksid avatud uutele mõtetele ning oleks valmis õla alla panema parema ühiskonna ehitamisele. Olgu selle konkreetseks väljenduseks siis kirikukontserdi korraldamine, hiie rahu hoidmine, külakiige parandamine, haigete jalgadega naabrimemme eest poes käimine või kogukonna liikme väärikas matusetalitus.

2. Kattuvad mitmed teemad. Näiteks on sotsiaaldemokraatidele oluline elu maapiirkondades, sinna töökohtade loomine ja tugeva kogukonna teke või selle hoidmine. Kogukonna oluliseks komponendiks on ju ka kogudused. Säästlikesse energiaprojektidesse on loomulik haarata ka kirikuhooned. Kindlasti väärtustame ka perekonda, kuid näeme pere loomise võimalusi pisut laiemalt kui kiriklik traditsioon. Samas jääb usulise laulatuse vorm alati iga kiriku siseasjaks.

3. Meie riigikogu kümneliikmelisest fraktsioonist moodustavad 20% usundiõpetuse õpetajad Jaak Juske ja Toomas Jürgenstein. Oleme veendunud, et see on vajalik õppeaine. Samas on see õppeaine, mida saamatult või halvasti õpetades võib sündida päris suur kahju religiooni autoriteedile ja tõsiseltvõetavusele. Kindlasti toetame usundiõpetuse kui õppeaine arendamist ja võimalikult laia levikut. Kui on olemas pädev õpetaja, siis on loomulik, et kool muudab usundiõpetuse oma õppekava osaks.

4. EELK Risti koguduse juhatuse esimehe Anneli Pärlini eestvõttel loodi kaks aastat tagasi Sotsiaaldemokraatliku Erakonna usuline ühendus Usutiib, mis on avatud erinevate religioonide esindajatele. Liikmeid on umbes poolsada ning oleme püüdnud igal kuul külastada mõnd pühakoda, koos kogukonnaga kohvi juua ning midagi huvitavat korraldada. Nii oleme käinud EELK Risti koguduses, Tartu Ülikooli-Jaani koguduse külastamist rikastas pärast teenistust toimunud Usutiiva liikme Jaak Juske juhitud ajaloomatk. Samuti oleme külastanud Tallinna juudi sünagoogi ja Pirita kloostrit. Oleme korraldanud ka veebipõhiseid arutluskoosolekuid. Mitmed ideed on küpsemas ja loodame nende teostamisele pärast valimiste lõppu.

Isamaa Erakond, Juhani Jaeger, eestseisuse liige, EELK Tartu Ülikooli-Jaani koguduse liige

1. Alustades fundamentaalsest: Eesti riik on loodud eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimiseks. Rahvused põhinevad keeltel ja keeled omakorda on Jumala looming Paabeli torni pärimuses. Eesti rahvusriigi hoidmise eest seisab Isamaa. Kristlike väärtuste kandmine on Isamaa enesemääratluse osa vastavalt meie maailmavaate aluspõhimõtetele. Eesti ühiskonda ei ole mõeldav vaadelda kristlusest lahus. Rahvusliku ärkamise ajal ning Eesti riigi sünnihetkel oli kristlik enesemääratlus loomulik. Sama loomulikuna näeb seda ka Isamaa. Riigi ja kiriku kokkupuutekohad on seotud kultuuri, ligimesearmastusel põhineva heaolupoliitika (sotsiaalpoliitika) ja keskkonnahoiuga.

2. Enamikus on Isamaa EKNi ettepanekute taga. Naise ja mehe vahelise abielu põhiseaduskaitse on meil määratud maailmavaate tasandil. Abielu väärtustamisega tegeleb pere- ja vanemahariduse toetamise programm. Õnnelikud ja kestvad pered on kristlik väärtus ning samas eeldus rahvuse püsimiseks. Kaitseväekaplanaadi taastamist EKN oma ettepanekutes otsesõnu ei maini, kuid Isamaa jaoks on see programmiline eesmärk. Oluline on ka haiglakaplanaadi säilitamine ja hospiitsiteenuse arendamine. Pühakodade toetamist peab riik jätkama vähemalt senises mahus, sh energiasäästu ja keskkonnahoiu programmide kaudu. EKNi märgitud loodu(s)hoidliku mõtteviisi edendamine haakub hästi Isamaa seisukohaga, et keskkonnahoid saab alguse keskkonnateadlikkusest. Käibemaksuerandit ja nn protsendireeglit ei pea Isamaa parempoolse erakonnana otstarbekaks lähenemiseks. Need kaks on ehk ainsad punktid, milles meie arvamus EKNi omaga ei ühti. Küll aga toetame tulumaksusoodustusega annetuste laiendamist. EKNi üleskutse arvestada koguduste ajalooliste eripäradega väärib printsiibina tähelepanu. Südametunnistuse- ja usuvabadus on põhivabadused, millele meie ühiskond toetub. Isamaa seisab selle eest, et kristlastel oleks kõigiga võrdne võimalus oma tõekspidamisi väljendada.

3. Usundiõpetuse andmist koolihariduse osana peab Isamaa oluliseks. See aitab kaasa maailmas orienteerumisele ja enesemääratluse leidmisele.

4. Isamaa Kristlikusse Ühendusse kuulub sadakond liiget, kes löövad aktiivselt kaasa mitmetes ühiskondlikes algatustes ligimesearmastuse ja loodu hoidmise heaks.

Erakond Parempoolsed, Siim Kiisler, erakonna aseesimees

1. Kuna nii kirik kui riik teenivad ühiskonda, on koostöövaldkondi palju. Neist olulisemad on kindlasti sotsiaaltöö, religiooniõpetus ning muinsuskaitseliste pühakodade korrashoid ja taastamine. Kogudused üle Eesti on olulised kogukondliku tegevuse keskused.

2. Toetame järgmisi EKNi ettepanekud: 1. Seadusloomes tuleb tagada südametunnistuse-, usu- ja veendumuste vabadus ning selle vabaduse rakendamine peab toimuma tasakaalustatult kõigi teiste põhiseadusest tulenevate õiguste ja vabadustega. 2. Abielu ja perekonda tuleb väärtustada kui ühiskonna alust. 3. Usundiõpetuse õpetamine üldhariduskoolides tuleb paremini korraldada. 4. Jätkuvalt tuleb toetada sotsiaalministeeriumi haiglate ja hoolekandeasutuste kaplanaadi tegevust. 5. Senisest enam tuleb väärtustada kirikute ja koguduste panust kogukonna ellu. 6. Seadusloomes tuleb arvestada usuliste ühenduste ajalooliste ja rahvusvahelisel tasandil tunnustatud erinevustega. 7. Pühakodade säilimiseks on vaja rohkem ja paremini suunatud riigi toetust. 8. Ootame tuge koguduste keskkonnahoiu ja energiasäästuprojektidele ja investeeringutele, mis on suunatud energiasäästlikkusele ning loodu(s)hoidliku mõtteviisi edendamisele.

3. Jah, usundiõpetus võiks olla kohustuslik, see laiendab silmaringi, suurendab haritust ja annab koolilõpetajatele paremad teadmised, mõistmaks teisi maailma kultuure ja saamaks häid kontakte inimestega. Eesti noortele tuleb väga kasuks teadmine, kui religioossed teistes riikides ollakse ja millised on nende usundid.

4. Meie erakond on väga noor ja esialgu on meil ainult üks ühendus, see on noorteühendus.

Eesti Keskerakond, Igor Gräzin, Tartumaa piirkonna esimees

1. Eesti põhiseaduse § 40 ütleb: „Igaühel on südametunnistuse-, usu- ja mõttevabadus. Kuulumine kirikutesse ja usuühingutesse on vaba. Riigikirikut ei ole. Igaühel on vabadus nii üksinda kui ka koos teistega, avalikult või eraviisiliselt täita usutalitusi, kui see ei kahjusta avalikku korda, tervist ega kõlblust.“ Eestis on usuvabadus ning selle eest Keskerakond seisab. Kirikul on riigis oluline roll, kuid meil ei ole ühtegi konfessiooni, mis on teiste ees eelistatud.

Kiriku missioon on inimesi aidata – läbi hingehoiu kodanikele olulistes valdkondades. Seda teeb kaplanaat – haigetele ja surijatele, depressiooni põdejatele, vangidele ja sõjameestele. Ülikoolis, kus ma USAs töötasin, tegutses kaplanaat spordivõistkondades. Täna on kaplanaadi toetus tulnud sotsiaalministeeriumist, kus on ametis peakaplan. Kiriku teine funktsioon on sakraalehitiste hoidmine, mida koguduste kõrval tuleb teha riigi toel ja kogu meie ühiskonna hüvanguks. Kirik on olnud tegev rahaliste vahendite kogumisel heategevateks üritusteks, aidates vaeseid, toetades elamisi jne. Ühesõnaga: kiriku ülesanne on aidata nii riiki kui ka kodanikke. Kirik aitab täita mitmeid riigi funktsioone, nt matused, laulatused, ristimised, aga ka kontserdid, samuti haridus. Ühisosa on väga suur.

2. Keskerakond seisab selle eest, et tagada seadusloomes südametunnistuse-, usu- ja veendumuste vabadus. Selle rakendamine peab olema tasakaalus kõikide teiste põhiseadusest tulenevate õigustega. Oleme veendunud, et tuleb jätkata sotsiaalministeeriumi haiglate ja hoolekandeasutuste kaplanaadi riigipoolset rahastamist. Pooldame kaitseväes kaplaniteenistuse taastamist, et tagada reserv- ja tegevväelastele kaitsetahte säilimine ning pakkuda neile moraalset tuge. Peame oluliseks kindlustada Eesti kirikute ja kloostrite korrashoid ning nende säilimine järgmistele põlvedele. 

3. Keskerakond toetab usundiõpetuse laialdasemat pakkumist valikainena, mis võib koolis olla ka mõne muu aine (kultuurilugu, ajalugu, filosoofia ajalugu) raames. Arvestada tuleb sellega, et inimese soov ennast usuliselt määratleda vanusega kasvab – selle eelduseks on korralik haridus koolipõlves.

4. Meil on liikmeskonnas ja ka juhtide seas hulga kristlasi, kuid otsest ühendust pole – inimesed kuuluvad erinevatesse kogudustesse. Mulle meeldis Euroopa Parlament, kus oli aktiivne usuelu ja seda väga oikumeenilisel kujul. Mäletan meie rühma (kuulusin Briti vabadusrühma, mida juhtis Nigel Farage) palvushommikusööki, kus jutlustas Soome välisminister Timo Soini. Kombeks oli siin-seal ühineda Taizé rühmadega, mida oli ka parlamendis eneses. Muide, 12 tähte Euroopa Liidu lipul on neitsi Maarja kroon – see on kristlik sümbol.

Eesti Konservatiivne Rahvaerakond, Tarmo Hints, EKRE kristliku ühenduse esimees

1. Olulisim on riigipoolne selge seisukohavõtt põhimõttelistes küsimustes, millega kirik ja kogudus saavad nõustuda. Riik saab Euroopa Liidult suuniseid, kuidas teha üht või teist asja nn söödavaks. Kirik reageerib vastavalt õpetusele ja Piiblile. Ehk loomulikult just vastupidiselt. Riik nagu ootaks, et kogudus ja kirik kujundaks seisukoha, mida riik on pakkumas. See ei peaks nii olema. Esiteks on kogudus see, kelle seisukohti oleks soovitav riigil järgida, sest sisemise stabiilsuse on taganud need riigid, kes vaimsetes asjades ajavad konkreetset joont.

Meie programmis on palju punkte, mis puudutavad vaimuliku ja sisemise stabiilsuse ülesehitamist. Esiteks kustutame ära ja viskame ajaloo prügikasti palju lõhenemist tekitanud kooseluseaduse. Teiseks tuleb võtta kindel seisukoht vihakõne teemal. See seadus on mujal maailmas tekitanud olukorra, kus inimestel puudub sisemine vabadus otsustamiseks. Kirikust ja kogudusest on kujunenud koht, kus inimesed saavad vabalt omi mõtteid väljendada. Inimesel on õigus kuulutada seda, millesse ta usub ja millesse mitte.

Riigi ja koguduse ühistööna panustaks veel suurema hulga rehabilitatsioonikeskuste loomisega (Lootuse Küla, Töömaja jne), naiste varjupaikade teenustega ning uue ideena aborditeavituskeskustega. Ühena „Elu Marsi“ algatajatest Eestis arvan, et see teema peaks olema avalikkusele kättesaadavam. Abort ei ole inimõigus, vaid nii riigi kui ka koguduste tegemata töö.

2. Erakonna programmis on suuremal või vähemal määral enamik neid punkte, mis on kirjas. Tooks välja teemad, mis pole meil mainimist leidnud. Näiteks sotsiaalministeeriumi haiglate ja hoolekandeasutuste kaplanaadi tegevus. See aga ei tähenda, et selle teemaga ei tegeleta. Mainitud pole ka keskkonnahoid ja energiasääst. Selles osas erakonnas seisukohad puuduvad. Iga koguduseliige saab panustada keskkonnahoidu individuaalselt.

3. Usundiõpetus kui konkreetne aine peaks kindlasti jääma kooliprogrammi. Ühest küljest on see hea, et noored inimesed teavad maailma usunditest ja saavad teada Jeesusest Kristusest ja kristlusest. Teisest küljest tekitab see olukorra, kus kristlus on nagu üks paljudest, mille vahel siis tee oma valik, kui huvi on.

Vahetaks paar tähte kirjapildis ja teeks üleüldisest usundiõpetusest usuõpetuse. Tean koole, kus taolist suunda viljeletakse ja ei saa öelda, et need koolid oleks kehvemad. Nii et pigem arendada usundiõpetus edasi usuõpetuseks. See oleks hea alguspunkt, kust edasi minna. Praeguses olukorras lepib erakond sellega, mis on. Aga saab ka paremini. Kindlasti võib sellest saada EKRE tulevikuteema järgmistel valimistel.

4. EKREs on kristlasi koondav ühendus toiminud mitu aastat. Oleme olnud ühiskondlikult teravad. Meil on oma raadiosaade Kuressaare Pereraadios. Eri küsimustes on tehtud mitmeid pöördumisi. Meie esindajad on stabiilselt käinud kristliku telekanali TV7 saadetes ning kaitsnud avalikkuse ees kristlikke seisukohti. Meie liikmete ühistööna sai alus pandud „Elu Marsi“ liikumisele. Kokku on meil viieliikmeline juhtkond, kuid aktiivseid liikmeid on kokku umbes kümme.

Eesti Kirikute Nõukogu ettepanekud riigikogu valimisteks

1. Seadusloomes tuleb tagada südametunnistuse-, usu- ja veendumuste vabadus ning selle vabaduse rakendamine peab toimuma tasakaalustatult kõigi teiste põhiseadusest tulenevate õiguste ja vabadustega.

2. Abielu ja perekonda tuleb väärtustada kui ühiskonna alust.

3. Usundiõpetuse õpetamine üldhariduskoolides tuleb paremini korraldada.

4. Jätkuvalt tuleb toetada sotsiaalministeeriumi haiglate ja hoolekandeasutuste kaplanaadi tegevust.

5. Senisest enam tuleb väärtustada kirikute ja koguduste panust kogukonna ellu.

6. Seadusloomes tuleb arvestada usuliste ühenduste ajalooliste ja rahvusvahelisel tasandil tunnustatud erinevustega.

7. Pühakodade säilimiseks on vaja rohkem ja paremini suunatud riigi toetust.

8. Ootame tuge koguduste keskkonnahoiu ja energiasäästuprojektidele ja investeeringutele, mis on suunatud energiasäästlikkusele ning loodu(s)hoidliku mõtteviisi edendamisele.

9. Käibemaksu tagastamine muinsuskaitse all olevate hoonete (sh pühakodade) ning vallasesemete restaureerimiseks tehtud kuludelt.

10. Protsendireegli kehtestamine.