Vaimulike konverentsil mõeldi tervisele, otsiti ühtsust ja rahu 

➡️ Vaata ka videouudist EELK vaimulike konverents 24.-25.01 Tartus

24.–25. jaanuaril toimus Tartus EELK vaimulike konverents teemal „Tervist!“. Lisaks nüansirikkale terviseteemale oli fookuses ühtlustatud jumalateenistuse kord uues, 2025. aastal valmivas kiriku lauluraamatus.

Üleriigilisest liikumisaastast inspireeritud teemaga konverentsi toimumispaigad olid koondunud Tartu ülikooli peahoone ümbrusse: Jakobi ringauditoorium, Tartu Jaani kirik, peahoone, hotell SOHO ja ülikooli kohvik. Nõnda andis konverentsi juhatus ilma suurema pingutuseta 109 vaimulikule ja 15 külalisele võimaluse liikvel olla. Kindlasti ei olnud füüsiline liikumine ainuke suund, seda kinnitasid konverentsi juhatuse esimehe Anti Toplaane tervitussõnad: „On liikumisaasta. Vaimulike liikumine teineteise suunas oleks ehk hea algus.“ Selleks andis võimaluse pikalt kirikus hõõgvel olev teema ehk erinevate teoloogiliste vagaduslaadide poolt kasutusel olevate eriilmeliste peajumalateenistuste kordade ühtlustamise taotlus.

Uus aasta vaimulik

Päevi raamisid jumalateenistused ja palvus, mida pidasid Ida-Harju ja Järva praostkonna vaimulikud ja 2022. aastal ordineeritud. Lisaks palvele, taaskohtumisrõõmule, kaheksale sisukale ettekandele ja tulisele teoloogilisele diskussioonile toimus ka aasta vaimuliku valimine. Väärikaid kandidaate oli kuus: Kõpu ja Suure-Jaani koguduse õpetaja Hedi Vilumaa; Tartu Maarja koguduse õpetaja Timo Švedko; Valga abipraost, Elva, Hargla ja Rõngu koguduse õpetaja Vallo Ehasalu; EELK kantsler, Kambja, Pilistvere ja Ruhnu koguduse õpetaja Andrus Mõttus, Lääne abipraost, Ridala ja Martna koguduse õpetaja Küllike Valk ning Järva abipraost, Ambla ja Aegviidu koguduse õpetaja Tõnu Linnasmäe.

Pidulikul õhtusöögil ülikooli kohvikus, kus lauakõne pidas mullune aasta vaimulik Margi Lail ja kogunenute rõõmuks laulis Saarte praostkonnast õpetaja Hannes Nelis, anti teada ka hääletamise tulemus: aasta vaimuliku tiitli pälvis Vallo Ehasalu. „Suur tänu tohutu usalduse eest! Olen harjunud mõtlema, et aasta vaimulikud on tublimad ja hakkamasaajamad inimesed kui mina. Suur tänu! See liigutab mind väga!“ oli tunnustatu esimene reaktsioon.

Tervis erinevatel tasanditel

Konverentsist osavõtjaid tervitas avapäeval Tartu ülikooli usuteaduskonna juhataja Roland Karo. Ta ehitas silla teoloogia õpetamise ja kiriku vahele, öeldes, et mõlemad tegelevad inimeste religioosse kirjaoskuse parandamisega ja otsivad tõde. Kahel päeval kuulatud ettekanded vaatlesid tervist eri tasanditel. Juurt otsisid Piiblist Uue Testamendi professor Randar Tasmuth usuteaduse instituudist ja Uue Testamendi lektor Ain Riistan Tartu ülikooli usuteaduskonnast. 

Kui Tasmuth vaatles tervise mõistet pühakirjas, rõhutades, et kui inimene usaldab Jumalat, on arst koos ravimitega Jumala tööriist, siis Riistan kõneles Jeesusest kui tervendajast: „Jeesuse tervendamine ei puudutanud ainult ihu, vaid ka sotsiaalseid suhteid!“ Hingehoidja vaate lisas UI hingehoiu lektor Naatan Haamer ja psühhiaatri oma Kanepi koguduse liige Rein Suija.

Vestlusringi juhtinud Tõnu Lehtsaar tutvustas sissejuhatavalt õnneuuringuid: „Enamasti on uuringute järgi õnnelikud need inimesed, kes tunnevad võimalikult palju positiivseid emotsioone ja vähe negatiivseid. Haruldane inimtõug on eestlased, kellel õnnetundeks piisab negatiivsete tunnete puudumisest ja positiivseid pole tingimata tarvis.“ Meeleoluka alguse järel ärgitas ta vestlusringis osalejaid Roland Karo, Urmas Nagelit ja Naatan Haamerit arutlema, millises tervises on usuteaduskond, kirik ja hingehoid. 

Kui kaks esimest nimetatutest panid hindeks üheksa, siis Naatan Haamer nii lahke polnud: „Nii palju häda ja pöördumisi ei tea varasemast ajast. Olen hingehoidjana teinud tööd selleks, et jääda töötuks, aga tööd tuleb juurde.“ Nõustuti holistilise vaatega, mille sõnastas Karo: „Haigus on olnud teoloogiline teema läbi kogu ajaloo. Tänapäeval psühhosomaatiline meditsiin ütleb samuti, et ei saa olla tõelist füüsilist tervist, kui sinu suhted iseenda ja ümbritsevaga on korrast ära. Ei ole juhus, et Jeesuse tervendamislood räägivad füüsilisest tervendamisest seoses Jumala ja inimese omavahelise suhte taastamisega.“

Vajame allikaid

Peapiiskop Urmas Viilma sisukas ettekanne olukorrast kirikus juhtis tähelepanu sellele, et meie vaimulike keskmine vanus kasvab. Kui kaheksa aastat tagasi oli see 41 aastat, siis täna 53,7. Kriiside tõttu pidevalt ärevushäirete all kannatavas ühiskonnas, kus on palju abivajajaid, on oluline hoolitseda oma füüsilise ja vaimse tervise eest. Märksõnad olid uni, puhkus, aja planeerimine, prioriteedid, lähedaste jaoks võetud hetked.

Ta rõhutas, et peame vältima vaenu õhutamist ja olema rahutegijad. Ka enne valimisi üles kerkivas poliitika tormis: „Eksitav on automatiseeritud patu kuulutamine kõigile, kes ainuüksi ühes või teises erakonnas kandideerivad või nende erakondade nimekirjas olevaid kandideerijaid valivad. Kui kellegi nime taha risti tegemisega kaasneks patt, siis on asjad päris segamini aetud. /- -/ Kui otsime valimiste kontekstis kollektiivset pattu, tuleb rääkida kõikidest kandideerijatest kui patustest, kõikidest valijatest kui patustest, viimaks ka neist, kes valima ei lähe, kui patustest. Kogu inimkond on kollektiivselt patune ja vajab lunastamist.“

Juttu oli ka sõjaohust. Peapiiskop märkis, et peame olema rahutegijad nii siis, kui lahingud toimuvad Ukrainas, aga ka siis, kui sõda peaks ületama Eesti piiri. Olukorras, kui kaitseväekohuslastel tuleb riigi poolt ette antud ülesandeid täita, on kiriku suur lootus 60+ vanustel ja naisvaimulikel. Siin haakus peapiiskopi tõstatatud teemaga hilisem siseministeeriumi esindaja Annes Kalle ettekanne „Vaimulike tegevus kriiside juhtijana“.

Peapiiskop küsis lõpetuseks, mida praeguses ajas peaks EELK tegema, et inimesed leiaksid tee kirikusse, usuksid Jeesusesse Kristusesse, et nad saaksid tervendatud ja oleksid terved. „Et karja hoida, ei ole vaja ehitada tarasid ja aedu, vaid keskenduda allikate rajamisele. Iga vaimuliku meelevallas on juhtida karja allikale ja joota värske eluveega. Vaadates kaks päeva EELK vaimulike väge, siis ei ole mul kahtlustki, et me selles ülesandes Jumala abiga õnnestume. Me õnnestume. Meil on need allikad,“ oli peapiiskop Viilma kindel.

Ühtlustatud peajumalateenistuse kord

Konsistooriumi ettepanekuid peajumalateenistuse korra ühtlustamiseks vaimulike konverentsile tutvustas ettekandes assessor Marko Tiitus, toimusid töötoad, et nende üle arutleda, ja teisel päeval ka diskussioon suures saalis. Otsiti selgust ja vaieldi. Neile, kes olid 2008. aastal uue Kirikukäsiraamatu arutelul vaimulike konverentsil Nelijärvel, meenus tollane pingestatud olukord. Siiski võib öelda, et ehkki sõnavõtjaid oli rohkelt ja kohati mindi tuliseks, oli ülekaalus soov leida ühtsust.

Selles, mida see ühtsus sisaldab, mindi aga erinevat teed. Juhiti tähelepanu, et otsustatakse detaili üle ehk milline kord trükitakse uude lauluraamatusse eesmärgiga, et mõlemat korda on võimalik edasi kasutada. Kõlas ka seletus, et lähteülesanne piiskopliku nõukogu poolt on koostada kahe korra põhjal üks, et lõpetada kahe korra juurutamine. Paluti seletusi. Näiteks kaplan Peeter Paenurm: „On jäänud ebaselgeks, kas rõhk on ühisel korral või lauluraamatul. Võime korra paberile panna, aga kas ka järgime? Et järgimine tuleks, siis igaüks peaks järele andma. Kui igaüks teeb ikkagi seda, mis soovib, siis pole lahendust.“

Väljendati ka, et tõelist ühtsust segab, et ühtse korra aluseks on ettepanekus Kirikukäsiraamatu kord ja Agenda on kõrvale jäänud. Tehti ettepanek, et ühtse korra koostamise küsimust ja seda, milline see saab olema, hääletatakse eraldi. Peapiiskop kutsus kohapeal kokku konsistooriumi, et nõu pidada. Nõupidamise tulemusena hääletati kahte küsimust eraldi.

Vaimulike konverents toetas konsistooriumi tehtud ettepanekut ühtse peajumalateenistuse korra koostamiseks, mis lisatakse uude lauluraamatusse, häältega 74 poolt, 12 vastu, üks sedel oli rikutud. Ka teine ettepanek, mille sisuks on, et ühtse korra koostamise aluseks saab Kirikukäsiraamatu kord, kuhu viiakse sisse viis muudatust, leidis napi toetuse häältega 46 poolt, 41 vastu. Konverentsi järel vaimulike listi saadetud kirjas kirjutab assessor Tiitus: „Tundub, et osa vaimulikke pelgab ühe korra mõjulepääsu teise arvel ning soovib kindlust, et sünniks tõepoolest tasakaalustatud kompromiss erinevate liturgiliste kordade vahel. Kindlasti arvestame ühtse korra väljatöötamisel konverentsil kõlanud mõtetega ning minu ettepanek piiskoplikule nõukogule on liikuda sisuliselt edasi niimoodi, et ühtse peajumalateenistuse korra koostamisel võetakse aluseks nii Agenda kui Kirikukäsiraamatu peajumalateenistuse kord.“

Kätlin Liimets

Pildigalerii: