Valminud on projekt Misjon112

Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku arengukavas 2019–2028 on kiriku misjoni töövaldkonna põhieesmärgina kirjas kasvatada usus kindlaid ja tunnistavaid kristlasi, kes on aktiivsed koguduseliikmed ja misjonärid igapäevaelus. 

Kahe olulisima alaeesmärgina on suund seatud kontakti loomisele kõrvalejäänud koguduseliikmetega ning töö tegemisele väljaspool kirikuhoonet. See on EELK misjonistrateegia.

Nende meie kirikule elulise tähtsusega eesmärkide poole koos liikumise hõlbustamiseks ja vaimulike toetamiseks sellel raskel teel on Luterliku Maailmaliidu ja Norra Misjoniseltsi toetusel olemas projekt Misjon112.

Misjon ei ole paljudele just lemmiksõna, pigem see erinevatel põhjustel ärritab, aga mis siis. Las ta siis ärritab. Selle sõna ja tema tähenduse üle on tohutult arutletud ja vaieldud, kokku lepitud ja seda ikka erinevalt mõistetud. Projekti Misjon112 prolegomena’s oleme koos kolleegide dr Ingmar Kure, dr Randar Tasmuthi ja dr Anne Burghardtiga lähtunud sellest, et kirik on Jumala misjoni funktsioon ja läbi kiriku teostab Jumal oma päästeoperatsiooni maailmas. 

Kirik kas osaleb selles ja ta elab või ei osale selles ja sureb välja. Seega ei ole misjon midagi, mida kirik teeb uute liikmete värbamiseks, vaid ta on ise Jumala kuningriigi ja valitsusvõimu kohalolu maailmas. Me usume, et maailmas on vaja kirikut, sest inimesed vajavad Jumalat. 

Kiriku kutsumus on inimestele Jumala valitsusvõimu lähedale toomine ja kättesaadavaks tegemine läbi nende teenimise, muutes nende elu Jumala tahte kohaselt, ja Jumal on armastus. Ta ei saa mitte armastada ning sellepärast ei ole ka kirik ainult ühtmoodi mõtlevate inimeste liit, huviring ega partei. Kirik ei sea piire Jumala tundmaõppimisele, ta on inimese ja Jumala kohtumispaik ning aitab kasvada kaastundel ligimese vastu. 

Kirik kuulutab vabastamist kurjast ja on suunatud holistlikule inimese teenimisele. Kirikus viljeldakse ühiselt elamise kunsti, seda saab siin õppida ja pakkuda lahendusena terves maailmas. Kiriku misjon on kõikehaarav selle läbi, et Püha Vaim on andnud Kristuse ihu liikmetele erinevaid teenimisandeid ja kui inimestel on Jumala ja kiriku suhtes erinevaid hoiakuid ning ootusi, siis saab kirik toetada oma liikmete erinevate armuannete arendamist ja rakendamist jumalarahva seas ning seeläbi terves maailmas. 

Me kõik oleme siin teelised, koos ülejäänud looduga teel Jumala tõotuste täitumise poole, me rändame koos läbi muutuva aja ja ajaloo, oleme pidevalt silmitsi lahendamist vajavate küsimuste ja olukordadega. Vastused ei pruugi olla alati uudsed, aga igal põlvkonnal on vaja neid ikka ja jälle avastada, kriitiliselt hinnata ning uuesti mõtestada. Kirik on Jumala tööriist maailmas ja kuna Jumal on armastus, siis kiriku kaudu inimesed kogevad (või ei koge), kui tähtsad nad Jumalale on. Sellest peab kirik tegema järeldusi.

Maailmas on laineid löönud uuringute tulemused, mille järgi on eestlased kuulsaks saanud ühe kõige kirikukaugema rahvana terves maailmas. Teiste uuringute tulemused jälle rõhutavad eestlaste vaimset olemust. Loodus, looduses olemine, loodusega üks olemine on meie rahvale mõistetavad. Ristiusk on võõras ja välismaa värk, mida umbusaldatakse isegi kui ei usuta muinasjuttu kristluse tule ja mõõgaga maaletoomisest. 

Puudel, lilledel, loomadel ja lindudel on hing, nad on meie õed ja vennad – selline maalähedane mõtteviis ei ole eestlastele võõras. Kas me aga arvestame sellega, et nende elus, kes niiviisi mõtlevad, on Jeesus juba kohal? Jumal on võrratu ja täiuslikult vastupandamatu, ta annab ennast tunda ja otsib inimesed ise üles. 

Misjon112 projekt on olemas selleks, et aidata kogudusi ja nende vaimulikke võimestama ristitud kristlasi avastama ja kasutama oma armuande. Aitamise all pean silmas täiesti konkreetset appitulekut igale koguduseõpetajale, kes soovib suunata tähelepanu hoonetelt inimestele.

Projekt lähtub sellest ja tuleb koguduseõpetajatele appi inimeste poole liikumisel. Jah, abi on vaja, sest ülesanne on suur, inimesi on kirikust „väljaspool“ palju rohkem kui sees. Aga Misjon112 ei hakka kutsuma inimesi kirikule appi. Kirikus on väge muuta elusid ja muuta maailma. Projekt tahab selle väe kotist välja lasta. Selle tulemusel võib juhtuda, et vaimulikud avastavad võimaluse tutvuda, kuulata ja vestelda endast väga erinevalt mõtlevate ja täiesti teistsuguste kristlastega ning nendega sõbraks saada ja neile nende teekonnal kaaslaseks olla. 

Võib olla võimalik võimestada vaimulikku vastutust võtma uusi juhte, keda praegu veel ei tunta. Võib tulla võimalus paljusid oma koguduse inimesi omavahel kokku viia ja imetleda, kui headeks sõpradeks nad saavad ja milliseid imesid nad koos on võimelised tegema. Sellest sõprusest tuntakse meid ära, et me oleme Jeesuse jüngrid. Mitte meie ilusatest kirikutest. Kuigi – meie kirikud on tõepoolest ilusad! Suur aitäh kõigile, kes on teinud nad ilusaks. Läheme nüüd sinna, kus on inimesed.

Järgmises osas kirjutan sellest, miks on vaja just neid kristlasi võimestada, keda me oma kogudustes veel ei tunne.

Annely Neame,

vaimulik