Juhime tähelepanu, et tegemist on vana postitusega, seoses millega võib esineda küljenduslikke nõrkusi.

Haljala kiriku pingistik on muinsuskaitseameti auhinna nominent

/ Autor: / Rubriik: Elu ja Inimesed, Uudised / Number:  /


 Haljala kiriku pingistik on muinsuskaitseameti aastaauhinna nominent.  2 x Urmas Karileet.

Homme annab muinsuskaitseamet välja oma aastaauhinnad 17 kategoorias. Hästi restaureeritud kunstipärandite seas on üheks nominendiks Haljala kiriku pingistik.

„Võib öelda, et Haljala kiriku pinkide puhul on tegu Eesti kirikupinkide ühe väljapaistvama näitega. Need tellis 19. sajandi viimase kümnendi teisel poolel Aaspere mõisnik parun Eduard Julius Alexander von Dellingshausen (1863–1939),“ jagas Eesti Kirikule Haljala koguduse õpetaja Urmas Karileet, lisades, et Eduard Julius Alexander von Dellingshausen oli Eestimaa rüütelkonna viimane peamees, Tallinna toomkooli hoolekogu esimees ja Haljala koguduse heategija. Lisaks pinkidele tellis ta ka uue orelirõdu, mis moodustab pinkidega ühe kunstilise terviku.

Pingid kuus aastat ootel


Haljala kiriku pingistiku puhul on tegu Eesti kirikupinkide ühe väljapaistvama näitega.  

Haljala kiriku renoveerimine jõudis 2016. aastal pikihoone põrandani, mil pingistik tuli kirikust välja viia. Tollane puupõrand asendati kivipõrandaga ja järgnenud kapitaalne siseremont oli põhjuseks, miks pingistikku polnud võimalik kuni käesoleva aastani tagasi paigutada.

Uue kivipõranda tõttu ehitati pinkide alla täiendav puupõrand. Töö telliti Juhan Kilumetsa firmalt Rändmeister OÜ. „Rändmeistri puidutislerid olid väga pühendunud ja osavad. Seda nii uue laudpõranda alla pinkide tegemisel kui ka pinkide restaureerimisel ja tagasi panemisel. Need näevad nii head ja ilusad välja. Põrand näeb välja nagu maal – nii imeilus, nii viimistletud,“ jutustab õp Karileet rahulolevalt.

Kõige enam olid kahjustatud pingid, mis olid vastu kiriku seina. Neid enam tagasi ei paigutatud. Teised said kenasti restaureeritud. Puupõranda sisse pandi ka elektrikaablid, et saaks kasutada Saksamaalt tellitud elektrisoojendusega istmekatteid pinkide peal.

Ülejäänud pingid on oma koha leidnud

Et kogudusel polnud enam nii palju pinke vaja, kui neid algselt oli, ja et tegemist on tõeliste meistriteostega, siis pole ülejäänud jõude seisma jäänud. Peapiiskop Urmas Viilma tellis kolm Haljala pinki konsistooriumi fuajeesse. Ka Tallinna toomkool on huvi üles näidanud. Neil on plaan panna pingid toomkooli ajaloolise hoone koridoridesse. Osa pinke jõuab Pakri saare kabelisse.

„On hea, kui pingid on kasutuses sellises otstarbes, nagu nad algselt on plaanitud,“ ütleb õp Karileet, kes on rahul, et OÜ Rändmeister tööd on märgatud ja et muinsuskaitseamet on pidanud vääriliseks see arvata aastaauhinna nominentide hulka. „See on tunnustus tegijatele. Nende tööd on märgatud! Tegu on tõelise Eesti tipptasemega, mille järgi joonduda, et see oleks õnnistuseks kirikule ja kogudustele,“ ütleb Urmas Karileet lõpetuseks.

Muinsuskaitseamet annab igal aastal välja aastaauhindu, et tunnustada ja esile tõsta möödunud aasta silmapaistvamaid inimesi ja tähelepanuväärsemaid tegusid kultuuripärandi valdkonnas. Tänavusele avalikule konkursile esitati kokku 87 kandidaati üle Eesti, laureaadid kuulutatakse välja homme, 24. novembril Tallinnas Mustpeade majas toimuval tunnustusüritusel. 

Muinsuskaitseameti aastaauhindade nominendid valis välja ekspertidest koosnev hindamiskomisjon avaliku ideekorje käigus tehtud ettepanekute põhjal. Hindamiskomisjoni tööd juhtis sel aastal Sirje Karis. Kategoorias „Hästi restaureeritud kunstipärand“ on lisaks Haljala kiriku pingistikule nominentideks ka Imastu mõisa peahoone maalitud laed ja installatsioon „Tallinna trammi-objekt“.

Kätlin Liimets