Sinu kuningas tuleb alandlikkuses

Vaata, sulle tuleb sinu kuningas, õiglane ja aitaja!                                                                                  

Sk 9:9

Advendiaeg tuletab erilise selgusega meelde, kuidas Jumal on vaba inimlikest ettekujutustest, missugune ta peaks olema, kuidas peaks ta käituma. 1. Kuningate raamat jutustab loo prohvet Eelijast koopas püha mäe nõlval (1Kn 19:1–19). Eelija on Jumala peale pahane – ta ei ole selline Jumal, nagu Eelija eeldas. Ta ei kõrvaldanud kurjust, ta ei tõuganud Ahabit ja Iisebeli troonilt; hoopis vastupidi – Eelija on see, kes peab oma elu päästma.

Ta seisab nüüd koopasuus ja ootab Issanda lähenemist. Tema eest möödub kaljusid lõhestav tuul, maavärisemine ja tuli, kuid otsekui muistses litaanias kordub üks ja sama lause: „Aga Issandat ei olnud …“ Kui Eelija eest möödub vaikne, tasane sahin, mõistab Eelija, et Jumal lähenes temale leebes tuulepuhangus.

Igal pühapäeval tuleb ta oma koguduse juurde tavalisest jahust küpsetatud leivas ning tavalistest viinamarjadest kääritatud veinis, mis on ostetud tavalisest poest. Jumal ei häbene olla alandlik. Ja meie tervitame teda samade sõnadega, millega tervitasid teda muistsed palverändurid: Hoosianna – aita ometi!

Advendiaja 1. pühapäeva evangeelium tuletab igal aastal meelde, et Jeesus sündis selleks, et ratsutada õiglase ja aitajana pühasse linna ja anda oma elu paljude eest. See on Jumala paradoks: ta ei andnud oma Poega mitte seetõttu, et me oleksime kuidagi teda väärt, vaid ta andis oma Poja, kuna me ei olnud teda väärt.

Joel Siim