Tallinna Soome koguduses on ees muutus
/ Autor: Kätlin Liimets / Rubriik: Elu ja Inimesed, Uudised / Number: 24. august 2022 Nr 31/32 /
Tallinna Soome koguduse pensionile siirduvad õpetajad Hannele ja Markku Päiviö koos ingerisoomlaste kultuuriseltsi rahvatantsurühmaga.
12. juunil toimus Rootsi-Mihkli kirikus pensionile siirduvate koguduseõpetaja Hannele Päiviö ning misjonäri ja abiõpetaja Markku Päivio lahkumisjumalateenistus. Õnnistuse andis kaasa emeriitpeapiiskop Andres Põder.
1. septembril saab Soome Püha Peetruse kogudus uue õpetaja Tomi Kallannese, kes jätkab Hannele Päiviö üle 15 aasta kestnud teenimist. Markku Päiviö alustas Eestis 2010. aastal Soome turistide pastorina ja sai hiljem ka Soome koguduse abiõpetajaks. Õpetaja Markku on veendunud, et kui naine ja mees koos teenivad jumalateenistusel, siis ongi terviklik inimene kohal. Hannele aga rõõmustab, et just Andres Põder neid ära saatma sai tulla: „See oli suur au ja märgiline, sest peapiiskop Põder seadis mind ka 2007. aastal ametisse.“
Pensionile siirduvate koguduseõpetaja Hannele Päiviö ja misjonäri ning abiõpetaja Markku Päivio lahkumisjumalateenistusel teenis emeriitpeapiiskop Andres Põder. 2 X Tiiu Hermat.
1989. aastal asutatud ingerisoomlaste soomekeelne kogudus on Hannele sõnul aastatega muutunud: „2007. aastal oli eakaid ingerisoomlasi väga palju ja nad osalesid koguduseelus aktiivselt. Kirikus oli 40–50 inimest iga pühapäev. Nüüd vanad ei suuda enam tulla ja viimaste aastate jooksul on ka palju matuseid olnud. Praegu moodustavad kogudusest enamuse välissoomlased, rohkelt on lastega perekondi ja seetõttu on oluliseks saanud lastetöö.“ 2021. aastal oli kogudusel 310 liiget, neist 92 annetajaliikmed. Jumalateenistused toimusid jätkuvalt Rootsi-Mihkli kirikus sagedusega kaks korda kuus, ristiti kolm inimest, laulatati kolm paari ja maeti kaks inimest. Lastetöös osales 14 last.
Õp Hannele meenutab, et kui ta alustas Eestis tööd, siis tema Soome ülemus andis ülesande, et Eestis teadvustataks, et Soome kogudus on olemas. „Selle olen saavutanud. Jagame infot sadamates, Facebooki lehel, kodulehel. Ka soomlastega seotud seltside kaudu, oleme osa soomlaste võrgustikust Eestis. On tähis, et teataks: on võimalus, et nad saavad tulla ja osaleda. Eriti hea on olnud koostöö Soome saatkonnaga ja Tallinna ning Tartu Soome koolidega,“ jagab ta.
Tõrvatilgana meepotis nimetab Hannele, et „raske on olla naisvaimulik Eesti luterlikus kirikus. See on minu kogemus. Mees ja naine ei ole võrdsed EELKs. See teema on toonud mulle pisarad silma ja südamevalu.“ Kohe kiirelt lisab ta, et positiivset on siiski olnud palju enam: „Ma armastan Eestit ja Eesti luterlikku kirikut. Ka Eesti kultuuri ja ajalugu, mida olen uurinud doktoriväitekirjas. On väga armas, et kirik on säilinud vaatamata kõikidele rasketele aegadele.“
Pensionipõlve veedavad abikaasad Päiviöd Helsingis, ent tulevad kindlasti ka Eestisse heal meelel külla.
Kätlin Liimets
