Peterburi Jaani kirik on eestlaste südames

2011. aasta veebruaris taaspühitsetud eestlaste Jaani kiriku Peterburis tagastas Peterburi linnavalitsus kogudusele 2012. aasta sügisel. 2015. a andis linnavalitsus koguduse omandisse ka hoonealuse maa.   

Venemaal tegutseva Ingeri luterliku kiriku koosseisu kuuluv eestlaste kogudus sõlmis kiriku enda omandisse saades tasuta kasutuslepingu 49 aastaks Eesti Kontserdiga, kes võttis enda kanda kohustuse hoonet üleval pidada ja kommunaalkulud tasuda.

Selle aasta mais teatas Eesti Kontsert, et lõpetab lepingu, sest kontserditegevuse puudumisel pole sissetulekut ja seega ei ole ka võimalik tasuda hoone ülalpidamise kulusid.

Eesti Kontsert ja kirik

Peterburi kiriku peamine sisu on olnud kontserdid. Hoone eest on hoolt kandnud Eesti Kontsert, kes on katnud ka kiriku kütte- ja koristuskulud. Tegutsemise ideeks on olnud Eesti kultuuri tutvustamine Peterburis. 

Kirikus tegutseb Peterburi Jaani kogudus ja koguduseelu on sarnane iga teise kogudusega: jumalateenistused ja ametitalitused on koguduseelu keskmes. Koguduse teenimise eest vastutab 2001. aastal Ingeri kirikus ordineeritud EELK õpetaja Vladimir Batuhtin, sisulist tööd korraldas enne koroonaaega Simuna koguduse õpetaja Enn Salveste, korra kuus käis Peterburis teenistusi pidamas ka Kaido Soom ja mitmel korral piiskop Tiit Salumäe. Koroonapiirangute tõttu lõpetati Venemaa viisade väljastamine ja viimased kaks aastat on teenistusi Jaani kirikus pidanud Ingeri kiriku vaimulikud. 

Lisaks kogudusele koguneb kirikuhoones Peterburi Eesti Kultuuriselts ja seega võib öelda, et tegu on Eesti usulise ja kultuurilise keskusega Peterburis.

Postimehe (10.5.2022) andmetel tahab Eesti Kontsert loobuda 2014. aastal 49 aastaks sõlmitud ühiskasutamise lepingust. Lepingu järgi on Eesti Kontsert kohustatud kandma nii Peterburi Jaani kiriku hoonega seotud mis tahes kulud kui ka investeerima raha sealse vara säilimiseks. „Ukraina sõja puhkedes Eesti ja Venemaa vaheline kultuurikoostöö lõpetati. Seega Eesti Kontsert oma põhitegevust, kontserditegevust, enam Peterburis teha ei saa.“ Samas artiklis väidab kultuuriminister Tiit Terik, et „Eesti Kontserdil ei ole lepingu lõpetamiseks pädevust ning tema ülesütlemist ei toeta“. 

Eesti Kiriku päringule vastas kultuuriministeeriumi kommunikatsiooniosakonna nõunik Liisa Johanna Lukk,et kultuuriministeerium otsib koostöös välisministeeriumi ja teiste seotud partneritega võimalusi, kuidas Peterburi Jaani kirikut kui Eestile olulist objekti hoida: „Soovime kindlasti, et kirik jääks Peterburi kultuuripesaks, kus saaksid tegutseda kogudus ning eesti kogukond.“ Vahendades ministeeriumi seisukohta nentis nõunik, et praegu on veel vara kindlat tegevusplaani tutvustada.

Probleem Jaani kiriku kasutamisega on olemas ja küsimus, kuidas edasi, õhus. Eesti Kirik uuris, millisel seisukohal on Jaani kiriku ja kogudusega seotud osapooled.

Koguduse ja kultuuriseltsi inimesed mures

Peterburi Jaani koguduse nõukogu liige Tatyana Sigacheva sõnul kannavad praegusel ajal Ingeri kiriku vaimulikud koguduse eest hästi hoolt. Samas ta tõdeb, et kui Eesti osapool loobub toetamisest, siis tuleb hakata ise kuidagi hakkama saada. „Hinnad on Peterburis tõusnud ja pensionid on jäänud samaks, seega koguduseliikmed ei saa igal juhul kiriku haldamisega hakkama,“ ütleb ta. „Meid võiks päästa see, kui hakkaksime ise kontserte korraldama.“ Kirikuga seotud kulud on suured: küte, koristamine ja kõik muu. Kogudus on keerulises olukorras.

Peterburi Eesti Kultuuriseltsi juhatuse liikmed Viiu Fjodorova ja Veronika Makhtina tõdevad, et Jaani kirik ei ole üksnes hoone, see on Peterburi eestlaste lootus läbi aegade üle pooleteise sajandi. Kiriku ehitamisse on sisse pandud hing mitme põlvkonna kestel. Kirik on ehitatud kogu eesti rahvaga. „Ta on saanud meie eestlaskonna vaimseks keskuseks kogu Venemaal. 1930ndate aastate alguses pandi kirik kinni ja 60 aastat ei olnud meil eestikeelseid jumalateenistusi ega seltskondlikku tegevust. 2000ndatel aastatel sai võimalikuks alustada kõike uuesti. Taastamine läks raskelt, aga seda suurem oli meie rõõm, kui 2011. aastal oli taastatud kiriku avamine. See kõik sai teoks Eesti riigi ja paljude inimeste toetusel,“ ütlevad seltsi liikmed.

Jaani kirik on olnud Peterburi eestlaste kultuurikeskuseks. Saavad jätkuda eestikeelsed jumalateenistused, segakoori Kaja proovid, eesti keele kursused, käsitööringi tegevus, toimuvad eesti keele päevad, tekkis eesti raamatukogu. „See on koht, kus kõlab eesti muusika, kus saame kokku pidu- ja leinapäevadel. Just nüüd tegutseb laste pühapäevakool ja meie noor põlvkond, 5–10aastased lapsed õpivad eesti keelt,“ lisavad naised.

Ilma Jaani kirikuta ei saa olla juttugi eesti keele ja eesti meele säilitamisest Peterburis. Kultuuriseltsi liikmed paluvad, et tuleks abi Jaani kirikus tegevuse säilitamiseks ja sellega ka eestluse alalhoidmiseks Peterburis.

Vaimulik vaatab olukorrale

Koguduse teenimise eest vastutav õpetaja Enn Salveste tõdeb, et Kertu Orro, SA Eesti Kontsert juhatuse liikme teade lepingu lõpetamisest Jaani kogudusega pani ta silme ees terendama Narva Aleksandri koguduse saatuse. Ehk koguduse suutmatuse tasuda igakuiseid kommunaalarveid. See tähendaks Jaani koguduse likvideerimist ja kirikuhoone Ingeri kiriku haldusalasse minemist kõige järgnevaga. 

Eesti Kontserdi otsus lõpetada Venemaa artistide esinemine oma kontserdimajades, ka Peterburi Jaanis, tundus Enn Salvestele eriti absurdne. „Kirikuhoone Peterburis on Eestile ja kohalikule eestlaskonnale ning estofiilidele ülitähtis ning esile kerkinud probleemid pigem tehnilised ja võimalikud lahendada,“ ütles Salveste ja lisas, et tema hinnangul pole EELK vaimulikele viisa andmisest keeldumine Peterburi Jaani koguduse teenimiseks viimase kahe aasta jooksul seotud niivõrd pandeemiaga, kuivõrd Eesti kodakondsusega ehk NATO liikmesmaa kodanikuks olemisega. 

Kirikuvalitsus korraldab suhteid

Peapiiskop Urmas Viilma tõdeb, et olles vestelnud kultuuriminister Tiit Terikuga on ta saanud kindla sõna, et minister ei ole nõus Eesti Kontserdi nõukogu seisukohaga, et lahenduseks oleks lepingu lõpetamine. Ees seisavad sel ja järgmisel nädalal kohtumised, mis on juba kokku lepitud Eesti Kontserdi, EELK, Ingeri kiriku esindajate ja riigi (ministeeriumite) esindajate osavõtul. „Loodetavasti leiame viisi, kuidas saaks tekkinud ummikseisust, mille on põhjustanud sõda Ukrainas ja sellega seotud sanktsioonid, väljapääsu. Täpsemalt midagi öelda hetkel ei oska, kuid positiivne on see, et lepingu ülesütlemine on praeguseks peatatud tänu kultuuriministri otsustavale tegutsemisele. Loodame parimat,“ sõnas peapiiskop.

Piiskop Tiit Salumäe peab kahetsusväärseks Eesti Kontserdi soovi lõpetada pikaajaline leping Jaani kogudusega. „On katkenud põhilised sidemed Venemaaga: raskendatud viisarežiim, katkenud pangandus, mis seab rasked tõkked ette Eesti sidemele Peterburi Jaani kirikuga. Ainuke toimiv majandusinstrument kiriku kestmisel on kontserditegevus, mida teostab Vene juriidiline firma, olles Eesti Kontserdiga lepingus. Ainuke toimiv pangakonto ja kontserditegevuse tulem tagaks lähikuudel kommunaalmaksed. Toimivat kontserditegevust klassikalisest muusikast ei peaks seostama Euroopa sanktsioonidega, kuna hoiame Eesti kirikut kui meie kinnisvara. Peterburi Jaani kirikule selja keeramine oleks ajalooline viga meie kultuuriloos.

Jääb loota ja palvetada, et nendes keerulistes olukordades leitakse lahendus, kuidas minna edasi ja mil moel kanda hoolt tuleviku eest. Peterburi Jaani kirikul ja kogudusel on oma kindel roll eesti kultuuriloos ja loodame, et suudame seda säilitada.“

Eestlaste Peterburi

Peterburi Jaani kogudus loodi 1842. aastal, oma kirik pühitseti 27. novembril 1860. aastal. Tol ajal elas Peterburis märkimisväärselt palju eestlasi. 1880. aastal alustas koguduse teenimist Jakob Hurt. Kiriku kõrvale ehitati kaks mitmekorruselist maja, ühes olid kool ja pastori eluruumid, teises üürikorterid. Neid maju mõistagi ei ole tagastatud, aga need moodustavad huvitava ansambli Dekabristide tänaval.

Diplomaat Jüri Trei on mitmel korral esile toonud seda, et just 1917. aasta märtsis sai Jaani kiriku eest alguse ligi 40 000 Peterburi eestlase meeleavaldus ja rongkäik Tauria palee ette, kus nõuti Eestile autonoomiat Tsaari-Venemaa koosseisus. Seda väljaastumist peetakse esimeseks sammuks Eesti iseseisvuse suunas.

Jaani kirik võõrandati 1930ndate aastate alguses ja kuni 1970ndate aastateni töötasid ümberehitatud hoones erinevad asutused. 1995. aastal registreeriti EELK Peterburi Jaani kogudus ja 1997. aastal anti kirik kogudusele tasuta tähtajatuks kasutamiseks. 1999 loodi Jaani kiriku fond ja peeti esimesed talgud pühakoja korrastamiseks. 

2008 algasid ehitustööd kiriku taastamiseks. Mart Laar peaministrina tegi kiriku taastamiseks esimese suurema riigipoolse toetuse 2000. aastal. Hinnanguliselt läks kiriku taastamine Eesti riigile maksma 8,7 miljonit eurot. Kiriku taastamise promootoriks sai toonane Eesti Kontserdi juht Aivar Mäe, kelle sõnul ei olnud ehituse vedamine lihtne; oli majanduslikke ja poliitilisi tagasilööke. 

Kaido Soom

Sirje Semm

Peterburi Jaani kiriku olulisust rõhutades nimetab EELK diasporaatöö eest vastutav piiskop Tiit Salumäe järgmisi momente: 

Üle 160 aasta ajalugu, mis on seotud Eesti Vabariigi sünni, EELK ning eesti hariduse ja kultuuriga maailmakultuuri linnas Peterburis.

Kiriku taastamine ja taasavamine 2011. a on suur ime, mis toimus Jumala juhtimisel ning tehti sadade inimeste ennastsalgava töö, riski ja eneseohverdusega. Seda kindlasti ka Peterburi eestlaste poolelt.

Väheseid maailmas hästi toimivaid kirik-kontserdisaale, kus on ühendatud kõrge tasemega kunstiline-majanduslik tegevus ja jumalateenistused kirikuhoone edukaks ülalhoidmiseks.

Lisaks rahvuslikule on kirik erakordselt tähtis kultuuripoliitiline keskus, kus kohtuvad erinevate koguduste vaimulikud, kirikulised ja eri maade muusikud, tundmaks Eestit.

Kirik on eesti vaimuelu säilitamise paik Peterburi eestlastele ja ihaldatud, erilise akustikaga kontserdisaal muusikutele, sealjuures ka Eesti muusikutele.

Eestile olulised persoonid, keda me ei tohiks unustada Peterburi Jaani kirikust rääkides, on vaieldamatult Jakob Hurt, Jakob Kukk, Villem Reiman, Miina Härma, Ferdinand J. Wiedemann, Amandus Adamson, Johann Köler, Rudolf Tobias, Johannes Kappel, Mihkel Lüdig, Peeter Süda, Johan Laidoner jt.

Peterburi Jaani kirik

Pühitseti 1860. aastal

Võõrandati 1930ndate algul

Anti kogudusele tasuta kasutamiseks 1997. aastal

Kirik ehitati üles ja taaspühitseti 2011. aastal

Peterburi linnavalitsus tagastas kogudusele kiriku 2012. aastal ja hoonealuse maa 2015. aastal