Suvel avatakse pühakodade uksed, olete oodatud ja teretulnud!
/ Autor: Sirje Semm / Rubriik: Elu ja Inimesed, Uudised / Number: 30. märts 2022 Nr 13/14 /
„Katedraalid on kaetud palvevaipadega. Isegi paganad tunnevad seda ähmaselt. Tuntakse, nagu oldaks seal peljupaigas,“ kirjutab Fanny de Sivers. (Mateeriasse kootud palve, Loomingu Raamatukogu, 1-2, 1992.) Mateeriasse kootud Eestimaa vaimsed majakad on kirikutornid, aga ka madalate katustega palvemajad, mida on läbi sajandite meie maal ehitatud.
Lühiinfo enam kui 400 pühakoja kohta on koondatud teatmikku „Teeliste kirikud“, mida juba paarkümmend aastat on Eesti Kirikute Nõukogu (EKN) egiidi all välja antud. Suve algul ilmuva teatmiku eesmärk on tutvustada nii omadele kui ka turistidele Eesti sakraalhooneid. Ehk mõtleb mõnigi rappa kõndima mineku asemel kirikute külastamise teekonnale. Suviti on jumalakojad kutsuvalt avatud enamatel päevadel kui ainult pühapäeviti.
Pühakotta võib sisse astuda iga teeline. Et imetleda unikaalset sakraalarhitektuuri või -kunsti, et pisut puhata või võtta aega palveks ja tänuks.
Kuidas kõik algas
Tiit Salumäe on kirjutanud 2001. aastal, kui Eesti Kiriku vahelehena ilmus 27. juunil päris esimene „Teeliste kirikute“ infokaart Eestis, sissejuhatavad sõnad: „Kaasaegse turismi üheks eelkäijaks on keskaegne palverändurite liikumine, mis tõi meie kirikute juurde suure hulga inimesi nii kaugetest maadest kui oma kodumaalt. Tulge nagu palverändurid muiste!“
Esimesel aastal (2001) liitus projektiga 60 EELK kirikut. Järgmistel aastatel, kui projekti on koordineerinud EKN, on liitunuid teistestki konfessioonidest. Muidugi ei ole kõik enam kui 400 pühakoda, kelle andmed on teatmikus ära toodud, avatud kogu nädala, küll aga teatud päevadel ja kindlasti neil päevil, kui toimub jumalateenistus.
Idee teeliste kirikutest jõudis Eestisse peamiselt Soomest, kus esimesed teekirikud avati 1990ndate alguses, kui Põhja-Soomes olid avatud mõned pühakojad. Soome omakorda jõudis idee avatud ustega kirikutest Saksamaalt. Aasta-aastalt on Soomes suviti reeglina 10. juunist 20. augustini avatud ligi 300 teekirikut.
Mis teele jääb
Ei pea ju ootama teeliste kirikute aega, et pühakotta sisse astuda. Riigikogu liige Priit Sibul tegi 16. märtsil Facebooki postituse: „Minu tööteele jääb ette mitu kirikut. Pühapäeval õnnestus mul sisse astuda ühte neist. Kunagi kirjutasin, et see on minu meelest ilusaim – Püha Martini kirik Rannus. Kohtusin seal hooldajaõpetaja Mart Jaansoni ning koguduse esimehe Jaan Eensaarega, kes koosolekut lõpetasid. Kirik on seest sama võimas ja muljet avaldav kui väljast – kuninglik kroonlühter, ajalooline kantsel jne. Ma olen väga tänulik, et Jaan ja Mart kirikust, selle ajaloost ja remondist rääkisid. Üks eksinud hing, minu näol, sai rõõmu ja tuge. Palju jõudu teile ning kõigile, kel töö sealt mööda viib, astuge sisse.“
Priit Sibula eestvõttel on aastaid tagasi hakatud korrastama ja remontima Ilmjärve õigeusukirikut Otepää vallas. Kirik sai sõja ajal pommitabamuse ning on mitmeid kordi rüüstatud, mis jättis pühakoja trööstitusse olukorda. Tänaseks on nii kiriku sisemus kui ka ümbrus tundmatuseni muutunud. EAÕK Ilmjärve Jumalailmumise kirik on samuti suviti valmis teelisi vastu võtma.
Milline teeäärne jumalakoda võib olla enam märgatud? Pakun, et Anna kirik Tallinna–Tartu maantee ääres. Piibe maanteed mööda sõitjaile jäävad Järva-Jaani ja Äksi kirik otse tee äärde. Tallinnast Narva poole sõites paistab sihvakas Jõelähtme kirikutorn, Rakvere lähedal Haljala kirikutorn. Tallinnast Virtsu poole sõitjad mööduvad Kullamaa, Kirbla, Karuse ja Hanila kirikust.
Hoopis põnevam on aga suurelt maanteelt maha sõita ja liikuda väikseid külateid mööda ning leida üles näiteks Mihkli kirik Lääneranna vallas. Ja sealt vaevalt 10 km kaugusel on minu vaieldamatu lemmik, Pikavere palvemaja, mille aastapäeva tähistatakse traditsiooniliselt augustikuu 1. pühapäeval. Tee palvemajani viib läbi unikaalsete kiviaedade.
Kuidas teekonda ette valmistada
Enne teele asumist on tark oma palverännakuteekond kirikutesse läbi mõelda ja veidi eelnevalt lugeda nende pühakodade kohta, kuhu plaan on minna. EKNi „Teeliste kirikute“ projektijuht Marko Kaldur kinnitab, et selle aasta kirikuid ja marsruute tutvustav teatmik koos ööbimisvõimaluste pakkumistega ilmub juunikuuks. Teatmikud on tasuta saadaval üle Eesti infopunktides ja kirikutes. Projekti uus veebilehekülg valmib samuti (http://www.teelistekirikud.ekn.ee).
Ajaloohuvilistele soovitan üles otsida 2001. aasta Eesti Kiriku numbrid, kus kunstiajaloolane Sirje Simson (1947–2015) on jumalakodade tutvustamisel võtnud aluseks vanad fotod arhitekt Tõnu Parmaksoni suurest (toona 2000 fotot) kogust. Lisatud on ka rahvapärimuslik lugu kiriku ehitamisest.
Samuti on ilmunud mitmeid Eestimaa kirikuid tutvustavaid raamatuid. Ehk kõige mugavam kaasavõtmiseks on „Eestimaa kirikute teejuht. 7 teekonda – 100 kirikut“, koostaja Mart Helme, fotod Peeter Säre, kirjastus Kunst, 2002.
Tartu Pauluse koguduse õpetaja Kristjan Luhamets alustas 2020. aasta septembris Pereraadios kord nädalas saatega „Koguduse lugu“, mis teeb ajaloolise lühiülevaate kirikust ja kogudusest. Saade on kuulatav neljapäeviti kell 10.45 ja kättesaadav Pereraadio (www.pereraadio.ee) arhiivist; litereerituna ka e-kirikus (https://e-kirik.eelk.ee).
Pühapäeviti on 2019. aastast ETVs eetris saate „Tähendamisi“ tsükkel „Kirik keset küla“. Kolme esimese aastaga on jäädvustatud 110 pühakoda.
Saate toimetaja ja produtsent Aivi Parijõgi ütleb, et see on kirikute tutvustamiseks viimane hooaeg. „Sel aastal on plaanis 36 saadet ehk siis veel 36 kirikut. Eks „Tähendamisi“ läheb ikka edasi, aga selle tsükli lõpetame. Vähemalt mõneks ajaks.“
Kui kirik on kogukonnas oluline
Aivi Parijõgi täpsustab, et kõik sarjas näidatud pühakojad ei ole „Teeliste kiriku“ projektis osalised. Kõigil pole võimalik kogudusest leida nii palju inimesi, et suvised kirikuvalvurid ja giidid välja saata ja jumalakojad nädala seeski lahti hoida. „Eks me natuke ikka omamoodi need teelised või teenäitajad oleme oma sarjaga. Ja just vanemad inimesed on öelnud, et nemad enam ringi ei reisi ja kui ei ole ka võimalust igal pühapäeval kirikusse minna, siis on väga huvitav igal pühapäeval televisiooni vahendusel Eestimaa erinevates kirikutes käia,“ selgitab Aivi Parijõgi oma missiooni.
Ligi neli aastat kaamera ja mikrofoniga mööda Eestimaad sõites on tegijatelegi rikastav olnud. „Ma iga kord heas mõttes üllatun, sest ei ole olemas kahte ühesugust kirikut. Iga kord on eriline,“ ütleb Aivi Parijõgi ja lisab, et on väga tänulik õpetajatele ja koguduste töötegijatele, kes neid on alati aidanud ja toetanud saatesarja tegemisel. „Ja iga kirik jääb alati meelde koos oma õpetajaga. Kui oled kolm aastat pühakodasid filminud, siis mõni detail hakkab mälus hägustuma, aga õpetajad on meeles ja mõtlen neile tänutundega.“
Eriliselt meeldejäävad ja liigutavad on alati need pühakojad, kus saab aimu paigavaimust, kohalikest inimestest ja nende lugudest. Aivi Parijõgi selgitab: „See tähendab, et kogudus ja õpetaja teavad ja väärtustavad neid lugusid. Ja see aegade sideme hoidmine liigutab samuti.
Alati teeb meele rõõmsaks, kui näed, et kirik on kogukonna jaoks oluline kooskäimise koht. Tegelikult näeb kogukonna ja koguduse ja õpetaja panust paljudes kohtades, aga ühes kirikus olen küll kaks korda käinud saadet tegemas. Kõpu kirikust tegime „Tähendamisi“ saate ning aasta hiljem tegin Kõpust ja õpetaja Hedi Vilumaast loo „Prillitoosi“ saatesse, see oli lihavõttepühade lugu. Näitasime rõdukohvikut ja kiriku pööningule ehitatud näituseruumi koos Hedi Vilumaa võtmekoguga, on ju Kõpu kirik pühitsetud Peetrusele.“
Saatesarja meeskonnas on veel režissöör Mati Kark, helitehnik-valgustaja-autojuht Lauri Kulpsoo, operaatorid Arvo Mägi, Heini Heinlaid ja Vadim Kozlov, heli mängib kokku Ahti Tubin.
Lähme Issanda kotta
Kui Eesti Kiriku toimetus alustas paarkümmend aastat tagasi lugejate suvereise, siis teenis see mitut eesmärki: koosolemist, üksteise tundmaõppimist, tuge palvest ja jumalasõnast, pühakodade külastamist. Kohtutud on vaimulikega, kes jumalakoja omaks ja tuttavaks on rääkinud.
Suvereisidega oleme Eestimaa risti-põiki läbi sõitnud, võtnud aega igas pühakojas palvele ja mõnikord ka laulule. Iga palve on Jumala ehitusse lisatud kivi – seda me oleme tundnud.
Kevad on alanud, suvi tulekul. Täna ei oska keegi öelda, milline see tuleb. Kas 24. veebruaril Venemaa poolt alustatud sõja tõttu Ukrainas on üldse võimalik teha suveplaane? Seni aga otsime üles 2001. aasta Eesti Kirikud, kuulame Pereraadiot ja vaatame ETVs kirikuid tutvustavaid saateid ning oleme palveteel koos Piibliga oma mõtteis.
Kui armsad on sinu hooned, Issand Sebaot! Issanda õuesid igatseb ja ihaldab mu hing; mu süda ja mu ihu hüüavad rõõmsasti elava Jumala poole. Lind on ju enesele aseme leidnud ja pääsuke enesele pesa, kuhu ta paneb oma pojad: sinu altarid, Issand Sebaot, mu kuningas ja mu Jumal! Õndsad on need, kes elavad sinu kojas; nad kiidavad sind alati. Sela. (Ps 84:2–5)
Sirje Semm
Teeliste kirikute tutvustus
http://www.teelistekirikud.ekn.ee
„Tähendamisi“ saated on järelvaadatavad ETV kodulehel https://etv.err.ee/otsing?phrase=T%C3%A4hendamisi
ERRi arhiivilehel https://arhiiv.err.ee/otsi/t%C3%A4hendamisi
Eesti Kiriku lugejate suvereisid on paarikümne aasta jooksul viinud meid Eestimaa erinevatesse pühakodadesse ja toonud palju rõõmu uutest kohtumistest ja paikadest palverännuteel. Siinjuures väike valik reisipiltidest.
Pildigalerii: