Jumalateenistustel tuleb pidevalt palvetada rahu pärast

1940. aasta veebruari jäi meenutama sulailm vabariigi aastapäeval, 24. veebruaril ja selle järel kärekülm 25. veebruaril, nii et toomkiriku noorte talvepäeva jumalateenistus tuli pidada Randvere kogudusemajas, mitte kirikus.

Tallinna praostkond pidas 4.–7.veebruarini Tallinna Kaarli Noorte Koondise ruumes VII lastetöö konverentsi. Osavõtjaid oli saja ringis. Algusjumalateenistusel Jaani kirikus jutlustas õpetaja R. Kiviranna.

 Palvepäeva palved

Aeg oli aga tõsine ja mitte ainult laste ja lastetöö tegijate jaoks. Piiskopi palvepäeval avaldatud karjasekirjas on öeldud: „Meie oleme seal, kus rahvad seisavad rahvaste vastu, kuningriigid tõusevad kuningriikide vastu, aga ka vend venna vastu, sõber sõbra vastu, naaber naabri vastu – vihas ja vaenus … “

Piiskop oma esimeses ringkirjas manitseb ka õpetajaid hoidumast halvustavatest, alandavatest ja haavavatest väljendustest üksteise kohta. Palvepäev 14. veebruaril möödus vaikselt. Lõbustuskohad olid suletud, seda rohkem oli rahvast jumalateenistustel. Jumalateenistus toomkirikus kanti üle ka raadios. Oma jutluses rääkis piiskop J. Kõpp valest ja õigest teest meie rahva elus. Valele teele viivad alkohol, perekonnaelu häving ja ristiusust eemaldumine. Ristiusk juhib meid armastuse ja valguse poole.

Palvepäeva muusika

Nõmme Rahu kirikus oli palvepäeval vaimulik kontsert, lõpupalve pidas õpetaja Eilart. Vaimulik palvepäeva kontsert oli ka Tartu Pauluses. Esinesid Tartu Helikunsti Seltsi ja Pauluse 1. koguduse koor ja solistina P. Kruuda. Jutlustas H. Haamer. 18. veebruaril oli Estonia kontserdisaalis Cyrillus Kreegi 50. sünnipäeva puhul suurejooneline kontsert. Avakõne juubilari elust ja loomingust pidas Riho Päts. Kiriku seisukohalt oli tähtis see kontsert selle poolest, et ettekandele tuli ka juubilari kaheksaosaline vaimulik suurvorm „Eesti reekviem“ koorile, orkestrile ja orelile. Theodor Lemba kirjutas, et prof Juhan Aavik tõi selle kuuldavale hoolega väljatöötatult. Konservatooriumi koor avaldas tunnustusväärset kõlaküllust, sümpaatne, pehmekõlaline ja hea tõlgitsemisoskusega oli tenor H. Maldre. Oma osaga tulid toime ka Ringhäälingu orkester ja organist Kasimir Zypris. Osavõtt kontserdist oleks võinud olla elavam, rahvast oli veidi üle keskmise. 

Püha Vaimu kirikus teenis jumalateenistusel naine

Vabariigi aastapäeva 24. veebruaril tähistati kombekohaselt väärikalt. Ilm oli äkki sulale pööranud ja liikuda tuli vihmavarjudega. Kirikud olid ehitud rahvuslippudega, peeti päevakohaseid jumalateenistusi. Toomkiriku raadiojumalateenistusel jutlustas piiskop J. Kõpp. Vist küll suurimat huvi pakkus hoopis jumalateenistus Tallinna Püha Vaimu kirikus, kus teenis naisjutlustaja Marie Tammeraid. Tegemist oli Pikalaenu Panga ametnikuga, kes töö kõrvalt oli hiljuti lõpetanud pärast kuueaastast õpingut Tartu ülikooli usuteaduskonna can. theol. kraadiga.

Tallinna Püha Vaimu kirik äratas tähelepanu ka kuu algul, kui 4. veebruaril toimus siin Vene Haridusliidu eestvõttel Petseri kloostri segakoori kontsert N. Vehnovski juhatusel. Vaimulik kontsert läks ettearvatult paremini kui Estonia kontserdisaalis toimunud ilmalik. 

Külmast ja tuleõnnetusest

Toomkiriku noorte traditsiooniline talipäev sai teoks 25. veebruaril Randveres. Külma tõttu tuli jumalateenistus pidada kogudusemajas. Jutlustas õpetaja Saarse, kes rääkis valgusest, mida tahavad näha ka Randvere kaluriküla inimesed, kellel tuleb sageli võidelda tormise merega. Laulis noortekoor hr Otti juhatusel. Ka kirikut külastati, vaadeldi selle sisemust ja altaripilti ning muidugi lauldi.

Tuleõnnetuse ohvriks langenud Mustvee kiriku ülesehitamine oli peaaegu lõpul. Alustati juba jumalateenistustegagi. Hävinud oreli asemele osteti esialgu väike kabinetorel. Kavas oli muidugi suure „päris“ oreli ostmine. Mustvee kiriku taastamine sai teoks lahkete annetuste toel, mida laekus üle Eesti. Mustvee vene kogudus annetas aga ühe oma kiriku neljast kellast.

Kogunes erakorraline kirikukogu

Tähtsamaid sündmusi meie luterliku kiriku elus oli 28. veebruaril Kaubandus-Tööstuskoja ruumes toimunud VIII erakorraline kirikukogu. 72 hääleõiguslikust liikmest oli kohal 49. Avajumalateenistusel toomkirikus jutlustas piiskoplik vikaar A. Kapp, palve tegi piiskop Kõpp. Oma avasõnas ütles piiskop: „Me oleme siin koos kui majapidajad, meie kaalume oma Kiriku majapidamise küsimusi.“ Seda ka tehti. Pärast mõningat arupidamist kinnitati eelarve ja vahetati mõtteid kirikuelu kitsaskohtade üle.

Kadrina Evangeeliumi Vennastekogudus otsustas ehitada endale uue ja mahuka palvemaja, milles oleks kaks saali: 200 ja 60 istekohaga. Selles oleks ka korter majahoidjale. Senine palvemaja tunnistati vanaks ja kõdunenuks, mis läheks lammutamisele.

Surma läbi lahkunud

11. veebruaril suri pärast pikka haigust Harju-Jaani kauaaegne köster Osvald Nessel, kes hiljuti tähistas oma 25. ametijuubelit. Kadunu oli ustav ja armastatud kirikutegelane. Sündinud oli ta 3. detsembril 1895 Tallinnas. 1906–1911 õppis ta Oleviste kirikukoolis, köstriametiks valmistus Rakveres aastatel 1911–1913. 1913 sügisel valiti ta Harju-Jaani köstriks, kus töötas surmani.

Ka pastorite peres oli kaotusi. 1. veebruaril suri Weichselis Saksamaal endine Viru-Jaakobi õpetaja ja Viru praost emer. Arthur Friedrich Wilhelm Hoffmann. Sündinud oli ta 14. novembril 1870 Koerus, usuteadust õppis Tartu ülikoolis, täiendas end Saksamaal. Töötas Tallinna Jaanis, Ridalas ja 1933. aastani Viru-Jakobis. Oli Viru ja Narva-Alutaguse praost. 1939. aastal lahkus Saksamaale. Inimesena oli ta vaikne ja tagasihoidlik, kes tahtis teha kõik Kristuse nime auks, oli hea ja ustav hingekarjane. Tema jutlused olid lihtsad, kuid sügavad ja selged. 

Mati Märtin