Vaimulikutööl väljaspool kirikut

Tartu ülikooli usuteaduskonna taastamise 30. aastapäevale pühendatud «Ööülikooli» loengusarja viimases saates olid kaplanid Anna-Liisa Vaher ja Taavi Laanepere (fotol), vestlust juhtis Tanel Meiel.

Möödunud aasta 16. detsembri vestlust saab järele vaadata aadressilt https://www.uttv.ee/naita?id=32474&keel=eng. 

Vanglate peakaplan Tanel Meiel ütles kaasvilistlastele tere tulemast ja uuris, miks nad usuteaduskonda tulid ning kuivõrd siit saadud haridusest on olnud kasu töös kaitseväes.

Kuperjanovi jalaväepataljoni kaplan, hetkel lapsehoolduspuhkusel viibiv Anna-Liisa Vaher rääkis, et ülikooli tõi teda huvi idareligioonide vastu ja kirikusse jõudis ta kaplanite orientatsioonikursuste mõjul, kus Taavi Laanepere oli kursuse ülem. Anna-Liisa oli viis aastat Tarvastu koguduse õpetaja ja nüüd kümnendat aastat kaitseväe kaplan Võrus. Endine kaitseväe peakaplan, nüüd reservkaplan Taavi Laanepere jutustas, kuidas ta Nõukogude armeesse minnes võttis kaasa erinevate religioonide tüvitekste ja kuidas just Uus Testament teda toona kõnetas ning eksistentsialistlikele küsimustele vastuseid andis. Ta meenutas, et viimasel kursusel tutvustati kaitseväe loodavat kaplanaati, kuhu noori teolooge kutsuti. „Innustas mõte töötada omavanustega. Tundus põnev,“ meenutas ta otsust saada kaitseväevaimulikuks. 

Mõlemad kaplanid kinnitasid, et teoloogiaõpingutest on olnud töös kasu, ehkki kõike ei saa ette omandada, kuna oluline teave jõuab kaplanini alles isiklike kogemuste omandamise käigus. „See, kuhu sa teenima jõuad, ei ole kirik. Pead olema avatud ja sõbralik,“ on kolonelleitnant Laanepere soovitus kaitseväe kaplaniks pürgijale. Ka kapten Vaher on nõus, et inimene on religioosne igal juhul, ka siis, kui ta kirikusse ei kuulu. Just usuteaduskonnast saadud avatud suhtumisest on kaplaniteenistuses olnud kasu. 

Liina Raudvassar