Kirikumuusikuks õppimise okkaline rada

Kaunis pilt kirikumuusikust, kes igaks pühapäevaks valmistab ette kirikuaastasse sobiva ning kõrgel kunstilisel tasemel orelimuusikaga jumalateenistuse, lisaks juhatab ka koguduse koori ning korraldab kohalikku muusikaelu – see peaks kujutama unistuste töökohta.

Igapäevaelu on siiski veidi erinev. Olen töötanud EELK Usuteaduse Instituudi kirikumuusika osakonnas juhataja Kersti Petermanni kutsel alates 2001. aastast. Peaaegu osakonna taasavamise algusest peale, vahepeal olin vaid lapsepuhkusel olles eemal. Nende aastate jooksul on siin õppinud umbes 40 inimest, D-kursuse ehk põhikursuse on lõpetanud 24 ja C-kursuse (edasijõudnute kursuse) kaheksa inimest. Lisaks on eelkursuse (ettevalmistava) tunnistusega lõpetanud kuus inimest. Õppijaid on olnud rohkem, lugesin siinkohal üles üksnes need, kes lõpetasid oma õpingud, läbides kursused täismahus.

Õppides põhitöö kõrvalt

Õppimine UI kirikumuusika osakonnas on täiend-õpe, meil õpitakse tavaliselt töö kõrvalt ja see töö on harilikult miski muu kui kirikutöö. Kord-paar kuus Tallinna õppesessioonile tulek eeldab ajaplaneerimist ja aega on vaja ka igapäevaselt jätkuvaks pillimängu harjutamiseks. Õnneks on Tallinnas Pühavaimu tänava majas (soojas ruumis!) oreliklass ja seda kasutataksegi usinalt. Individuaaltunnid toimuvad ka sessivälisel ajal. Eriti õnnelikud on aga need, kes saavad oma kirikus oma pilli peal harjutada.

Kirikumuusikat tullakse õppima tavaliselt juba küpses keskeas, muidugi on nii nooremaid kui ka vanemaid huvilisi. Tihti algab kõik koguduse vajadusest saada orelimängija. Kui ka keegi orelit kuidagimoodi mängib, siis tekib tal soov teada saada, kuidas „päriselt“ orelimäng käib. Või on huvi koguduse ansamblit teha, aga koorijuhtimise algteadmised puuduvad. 

Alusharidus on vajalik

Tulijate eelduseks on muusikaline alusharidus, näiteks lastemuusikakooli (praeguse huvikooli) tasemel. Ilma selleta on ikka raske, kuigi mitte päris võimatu. Meil saab võtta ka ainult individuaaltunde üksikutes ainetes, kuid, mis seal salata, järjepidev õppimine koos teistega on siiski jätkusuutlikum. 

Praegu õpib kirikumuusika osakonnas kuus õppurit, neist neli D-kursusel ja kaks eelkursusel. Lisaks oreli- ja liturgilise mängu õpingutele saavad nad õppida koos teoloogiatudengitega liturgikat, sissejuhatust teoloogiasse ning piiblitundmist ja hümnoloogiat. Muusikalistest ainetest solfedžot ja harmooniat, klaverit, koorijuhtimist ja hääleseadet. Igakuistel sessi-jumalateenistustel Pühavaimu kirikus laulab osakonna ansambel psalme ja muud vaimulikku muusikat, edasijõudnumad õpilased teenivad kaasa orelimänguga. Koos teoloogiatudengitega jumalateenistuse ettevalmistus ning pärast arutelu on omaette väärtus.

Lisaks tavaõppele korraldab kirikumuusika osakond ka täiendkoolituskursusi orelimängu arendamiseks (viimati Ines Maidre meistrikursus „Peeter Südale orelit otsimas“), aga ka muusikaajaloost, oreli ehitusest, hääleseadest ja muust tarvilikust või huvipakkuvast.

Jäädakse kirikutööle

Kirikumuusika osakonna lõpetanutest või siin mingil ajal õppinutest suurem osa on jätkuvalt kirikus tööl, nendega oleme suviti kokku saanud suvesessi raames, kui sõidame mööda Eestimaa kirikuid, tutvudes sealsete orelite ja kunstiväärtustega ning mängime ka ühise kontserdi, ikka õppejõud koos õpilaste ja vilistlastega.

Kui okkaline see rada tegelikult on, teavad igapäevaselt kirikutööl olijad väga hästi. Usuteaduse instituudis kirikumuusikat õppinu loodetavasti teab, missugune see töö ideaalis olema peaks. Aga sinna juurde tuleks kindlasti lisada tunde, mida kirjeldas kunagi üks Prantsusmaal kirikutes mängiv Eesti organist: et oled nagu ühenduslüli Jumala ja inimeste vahel …

Kristel Aer,

kirikumuusik

Rull (saksa k Walze) 

on organisti poolt jalaga kasutatav abivahend, mis avab järk-järgult kõik oreli registrid. Rull võimaldab saavutada ühtlast crescendo’t alates kõige vaiksematest registritest kuni oreli tutti’ni (st kõigi registrite kooskõlamiseni) välja. Rulli teistpidi kerides saavutatakse vastupidine efekt, diminuendo. Registrid kõlama hakkamise järjekorra on seadistanud oreli ehitaja.

Paisukapp

Mitme manuaaliga orelitel asuvad tavaliselt kas II või siis III manuaali registrite viled paisukapis. Kapi esiseina paneele saab organist avada ja sulgeda vastava jalapedaali abil ning tekitada sellega crescendo ja diminuendo efekti nende registrite piires, mis on parasjagu kasutusel.

EELK Kirikumuusika Liit on avanud kodulehekülje eestiorelid.ee.