Juhime tähelepanu, et tegemist on vana postitusega, seoses millega võib esineda küljenduslikke nõrkusi.

Jumala ilus käekiri inimeses

/ Autor: / Rubriik: Uudised / Number:  /


Lõikustänupüha õhtul toimus Tallinna toomkirikus tänuteenistus, kus peapiiskop jagas kiriklikke tunnustusi. Erik Peinar

➡️ Vaata ka videouudist EELK tänab ja tunnustab 2021

10. oktoobri õhtul toimus Tallinna piiskoplikus toomkirikus pidulik tänuteenistus, kus tunnustati kiriku töötegijaid, toetajaid ja vabatahtlikke.

Aasta vaimulik 2018, Karula koguduse õpetaja Enno Tanilas ütles kord, et „tänulikkus on Jumala ilus käekiri inimeses. Kui jumal kirjutab inimese südamesse, siis paistab see välja“. Seda ilusat käekirja võis sel hingamispäeval näha toomkiriku võlvide all nii tänu jagajate kui ka tänu vastuvõtjate silmades. Vajame kõik aeg-ajalt elus hetki hingetõmbamiseks, järelemõtlemiseks, vahekokkuvõtete tegemiseks, mõnikord ka elutööle punkti panemisest. Tänu ja tunnustus, kõige enam veel kui see tuleb ootamatult ja on siiras, annab selleks võimaluse.

Olla andjaks ja jagajaks

See võimalus avanes 98 tunnustatule (vt nimekirja: http://www.eestikirik.ee/eelk-tanab-ja-tunnustab/) Tallinna toomkirikus lõikustänupühal, mil Eestimaa kirikuis palvetati sadu tänupalveid ja tunti rõõmu nii saagist salves kui ka hinges. Sel aastal oli tänu pälvinute nimekiri pikem seetõttu, et lisaks 2021. aastal kiriklikke autasusid pälvinutele oli peapiiskop Urmas Viilma kohale kutsunud ka mullused pandeemia tõttu seni veel üle andmata autasude saajad.

Tänujumalateenistusse oli põimitud palve, muusika ja autasude üleandmine. Eriti puudutav oli enne evangeeliumi lugemist kõlanud toomkoguduse koori Laudate Dominum esitatud Pärt Uusbergi teos „Sanctus“. Ülemkarjane ütles kõnes, et olla tänulik ja osata tänada on üks inimese tunnuseid ja et parim viis tänulikkuse seemne külvamiseks on ise andjaks ja jagajaks saada, sest nõnda sünnitame juurde uusi tänulikke inimesi: „Kui me vaid oskaksime, ka julgeksime väljendada sagedamini oma tänu, sest killukese armastusega, tibakese hoolivusega ja südame kõige sügavamast põhjast tuleva tänuga võib teha mõõtmatult palju head. Seda õpetas ka Kristus, kes andis meie kõigi eest ka iseenda, lepitades inimese Jumalaga, loodu Loojaga.“

Teistsugune au

Enne lõpupalvet, ühispildi tegemist ja kohvilauda pidas tunnustatute nimel tänukõne muusikateadlane Toomas Siitan. Ta jagas kirikulistega, et võttis aja mõtestamaks endale, miks just tema sellise tähelepanu pälvis, ja jõudis mõtteni, et tegu on omalaadse kultuuripreemiaga, mis siiski erineb riiklikult jagatavatest. Viimaseid antakse reeglina tegude eest, olgu siis kohaliku või rahvusvahelise mõõduga, milles ollakse teistest edukamad.

Oma mõttearendust jätkates ütles kõnepidaja välja mõtte, millega paljud tunnustatavad nõustusid ja mis on ilus kokkuvõte kogu sündmuse tähendusest: „Sain rõõmuga aru, et selle kiriku poolt antava tunnustuse tagamaa on teistsugune arusaam ja niisamuti on teistsugune see au, mille võib saada nii rahvusvahelise karjääriga inimene kui ka kohalik kellamees, sest igaüks on vajalik. See auhind ei hinda saavutusi, vaid teenimist, ja seda viimast tähenduses, mis hakkab ühiskonnas tasapisi ununema. See pilk ei märka üksi koorikut, vaid tervet leivapätsi. On hea tunne olla selles tervikus ja olla märgatud. See julgustab ka edasi teenima! Aitäh!“

Tänujumalateenistuse pidasid koos ülemkarjasega piiskop Tiit Salumäe, kantsler Andrus Mõttus, pastor loci Arho Tuhkru,organist Piret Aidulo ja toomkoguduse koor Laudate Dominum Veljo Reieri juhatusel.

Kätlin Liimets