Riigimehe mälestuseks
/ Autor: Eesti Kirik / Rubriik: Uudised / Number: 8. september 2021 Nr 33/34 /
Friedrich Karl Akeli 150. sünniaastapäeval 5. septembril esitleti riigimehe sünnikohas Hallistes kirikuloolase Priit Rohtmetsa koostatud monograafiat „Friedrich Akel – silmaarst, diplomaat ja riigimees“.
Raamatu esitluseks koguneti Halliste põhikooli, kus Priit Rohtmets rääkis teose koostamisest ja Friedrich Akelist. Ta nentis, et riigivanema elu ja tegevust on seni uuritud tagasihoidlikul määral, mistõttu täidab äsja huvilisteni jõudnud monograafia Eesti omariikluse esimese perioodi ajaloo ja Eesti riigimeeste elulugude uurimises olulise lünga. „See on seda kaalukam, et Akeli saatuseks oli olla Eesti riigitüüri juures ajal, mil noor Eesti riik oli üle elamas esimest majanduskriisi ja kommunistid üritasid 1. detsembril 1924 vägivallaga kukutada Eesti põhiseaduslikku korda. Ent kolmel korral välisministrina ja kolmes riigis saadikuna töötanud Akeli jälg Eesti omariikluse ajaloos on suur ka meie toonase välispoliitika kujundamises ja enne Eesti riiklust ka seltsitegevuses,“ lisas Rohtmets.
Priit Rohtmets koostas monograafia riigikantselei stipendiumi „Eesti riigijuhid 1918–1940/1944“ toel, raamatu andis välja rahvusarhiiv.
Fr. Akel sündis 5. septembril 1871 Hendrikmõisa omaniku pojana ja lõpetas 1897 Tartu ülikooli arstiteaduskonna. Haritud ja mitmekülgse mehena tegutsedes pälvis ta elu jooksul tunnustust nii silmaarsti, riigimehe, diplomaadi, poliitiku kui ka seltsitegelasena. 1924. aastal oli ta Eesti Vabariigi riigivanem. Aastatel 1919–1922 tegutses EELK konsistooriumi abipresidendina. 1932. aastal
korp! Fraternitas Estica auvilistlaseks valitud Akel oli ise selle üliõpilasorganisatsiooni asutajaliige.
Akel hukati nõukogude okupatsioonivõimude poolt 3. juulil 1941. Tema abikaasa Adele ja tütar Asta küüditati ning abikaasa suri 1944. aastal Siberis. Poeg Friedrich arreteeriti ja suri 1942 vangilaagris ning tütred Vilma ja Lia lahkusid pagulusse.
Eesti Kirik
