Kirikumuusikud olid suvesessil

Kirikumuusikud väisasid kahe päeva jooksul Virumaa kirikuid.

EELK Usuteaduse Instituudi kirikumuusika osakonna õpilastel ja vilistlastel on ikka olnud suur rõõm kord aastas leida oma postkastist kutse osaleda traditsioonilisel suvesessil. Sellel aastal võtsid kutse vastu Anu Suik, Kaja Jalukse-Järvik, Jana Maria Kallas, Keio Soomelt, Eve Lend, Riina Trankmann, Virge Kadarik, Viktoria Lehtmets ja Anneli Klaus. Suvesessi korraldajad olid kirikumuusika osakonna õppejõud Kersti Petermann ja Kristel Aer. Juba kaheteistkümnendat korda toimunud suvesessi raames külastasime kirikuid Virumaal, tutvudes sealsete orelitega ning nende mänguvõimalustega. Suvesess kestis kaks päeva (4.–5. august).

Esimene päev. Kadrina, Väike-Maarja ja Rakvere orelid

Kadrina kirikus võtsid meid lahkelt vastu koguduse õpetaja Meelis-Lauri Erikson ja organist Külli Erikson. Kadrinas on Eesti ainus säilinud Kuramaa oreliehitaja Carl Alexander Herrmanni (1847–1926) ehitatud orel, mis kõlab säravalt ja on heas korras. 

Külli Erikson tutvustas oreli restaureerimise lugu ja häid mänguomadusi. Huvipakkuv oli meenutus Kadrina kirikus 2014. aastal toimunud ainulaadsest muusikafestivalist „Roheline orel“, kus pöörati tähelepanu võimalusele ka tänapäeval mängida orelit vaid tallamise teel tekitatud tuule abil.

Väike-Maarja kirikus on eesti soost meistri Gustav Normanni (1821–1893) ehitatud orel. 1848. aastal valminud ühe manuaaliga pill kõlas üllatavalt võimsalt ja pälvis organistide kiidusõnu. Orel vajaks kindlasti ka meistri kätt, et saaks kuulda ja kasutada tema kõiki potentsiaalseid omadusi.

Kriisa oreliehitajate koolkond on Eesti muusikaloos suure tähtsusega. Kriisade ehitatud orelid on paljudes Eesti kirikutes. Rakvere Kolmainu kirikus on 1926. aastal Tannil Kriisa (1866–1940) ehitatud orel, suur ja võimas ning paljude mänguvõimalustega. 32 registrit, kaks manuaali, mänguhõlbustid ning kombinatsioonid võimaldasid õhtusel orelimuusika pooltunnil, kus kursusest osavõtjad ja õppejõud mängisid, esitada mitmekesise kava paljude tämbrite ja kõlavärvidega. Meie suureks rõõmuks võtsid rakverelased ka kontserdi sõbralikult vastu. Rakvere Kolmainu kogudus oskab suurt kultuuriloolist väärtust, Kriisa orelit, hinnata. 

Esimese päeva õhtul saime Keio hubases kodus vahetada muljeid, arutleda kirikumuusikat ja orelimängu puudutavate küsimuste üle ja tunda rõõmu kohtumisest.

Rahuliku ööune ja meeldiva puhkuse eest oleme tänulikud Rakvere Art Hotelli pererahvale.

Teine päev. Viru-Jaagupi, Lüganuse ja Jõhvi orelid

Viru-Jaagupi kiriku orel on valminud 1893. aastal Gustav Normanni viimase pillina. Orel rõõmustas meid oma selge ja tugeva kõlaga. Kindlasti vajab see instrument aga hooldust ja asjatundlikku abi.

Lüganuse kirikus võttis meid vastu koguduse diakon Tõnis Tamm, kes andis meile ülevaate uuendatud kirikust. Kui aga koguduse kirikumuusik Inge Kasesalk asus tutvustama orelit, saime näha kontrasti väga korras kiriku ja täiesti korrast ära oreli vahel, mille kohta tahaks siinkohal kirja panna suurte tähtedega: LÜGANUSE KIRIK VAJAB UUT ORELIT! 

Eduard Kriisa (1902–1968) ehitatud pill pärineb Rakvere Pauluse kirikust. Kahjuks on orel mängukõlbmatu ja koguduse organistile tuleb ainult kaasa tunda, et tema ülesanne on kogudust teenida ja Jumalat kiita taolise instrumendi abil.

Jõhvi Mihkli kirik oli viimane peatuspaik sellel reisil. Meid võtsid vastu kaks heas korras orelit: altariorel, mis toodud Rootsist (John Grönvall), ja 1957. aastal vendade Kriisade ehitatud kahe manuaali ja 25 registriga orel. Nii said suvesessist osavõtjad veel mängida headel orelitel oma kaunimad muusikapalad ja oligi aeg hakata mõtlema koduteele. 

Suvesessid on organistidele/kirikumuusikutele vajalikud. Suur tänu teile, armsad õppejõud Kristel Aer ja Kersti Petermann! Lõpetan siinkohal suvesessil osalenud Jana Maria sõnadega: „Palju pusletükke sai omavahel kokku pandud ja lisatud aastapikkusele õpikogemusele. Kui tükikesi sedasi hoogsalt edasi koguda, siis küllap tuleb ka pildile suurust juurde.“ 

Arvan, et suvesessil osalejad saavad Jana Mariaga ainult nõustuda.

Anneli Klaus