Jõudmaks pühadele lätetele ei pea lahkuma Maarjamaalt
/ Autor: Epp Alatalu / Rubriik: Elu ja Inimesed, Uudised / Number: 30. juuni 2021 Nr 27 /
Mida täpselt tähendab palverännak, sellele vastab iga palverändur ise. Toetudes enda kogemustele ja isiklikele kaemustele. Ent küllap on iga palverännaku mõte juhtida teelolija pühadele lätetele, suunata ta dialoogi Jumalaga.
Osalemaks palverännakul ei pea suunduma alati võõrale maale, vaid võib läbida püha rännaku ka Maarjamaa teedel. Pakume kahte võimalust: Epp Sokk kirjutab Eesti jaakobitee palverännakust ja Epp Alatalu kutsub soovijaid Pirita-Vastseliina rajale.
Eesti palverännutee kaart areneb ja täieneb
Pirita kloostri sõbrad kutsuvad palverännuteele Pirita kloostrist Vana-Vastseliina piiskopilinnuseni.
Üleilmselt ainulaadse kultuurilise ja ajaloolise sisu ning vahepeatustega diagonaalis üle Eesti kulgeva palverännutee algatasid 2012. aastal Pirita kloostri sõbrad, kes on seda ka tänini arendanud. Kaardile on kantud ja kodulehel asjakohaste selgitustega varustatud üle 600 km rännuteed, milles on paiguti kõrval- ja rööpradu.
Looduses liikumine on meil rõõmustavalt kasvanud, palverännutee põhieesmärk on inimeste vaimne arendamine ning selle põlvest põlve edasikestmine lisaks käimisele, enesesse- ja ringivaatamisele. Loodame siiralt, et palverännutee hoiab elujõulisena vaimlist järelkasvu, mis on järjest asisematele Eesti inimestele hädapäraselt vajalik.
Palverännutee kodulehel palverand.ee on seni kogutud ja esitatud teave artiklitena „otsi ja loe võtmes“. Tänavune ülesanne on nutimaailma abil senisele kaardile ehitada peale kihid, mis ka „juhivad-lükkavad-mängivad ise ette“ ning aitavad hõlpsalt orienteeruda võrratus loodus- ja ehitatud keskkonnas.
Uuendusena on palverännutee kaardile lisandumas rännutee paiga või lõigu artiklid näitleja Garmen Tabori etteloetuna, videokiht filmimees Jaan Kolbergilt, lisaks vestlused kohalike asjatundjate ja sädeinimestega. Vaimses kihis lisanduvad paiga- või teelõigukohased psalmid/kirjakohad. Lisaks on peatselt võimalus läbitud lõigud enda tarbeks kaardil salvestada jms.
Esimesena saab vormiuuenduse „pilootlõik“ Pirita kloostrist Ihasallu. Sellele teele jäävad Pirita klooster ja kirik, Ko-
chide kabel, Pirita-Kose suvemõis, Konstantin Pätsi Vabaõhukool, Iru linnamägi, Maardu linn, Rootsi-Kallavere küla, teekond läbi Ülgase ja Manniva Ihasalu ristini.
Ihasalu risti ja palvepingi paiga kohta räägitakse mitmeid legende ja lugusid. Näiteks juhtuvat teinekord, et tundmatu naisehääl ei luba siin pikemalt istuda. 1376. aasta paiku andsid kolm rootsi soost Rohuneeme küla meest Vadstena kloostris Rootsimaal tunnistuse siin juhtunud imeteo kohta. Nimelt toonud tuul mehed Kaberla randa, mida võib samastada praeguse Kaberneeme lahega. Kohalikud paganatest eestlased võtsid mehed kinni, sidusid kivid kaela ja tahtsid nad ära uputada. Nood hüüdsid appi ema Birgittat ega uppunud mitte, ehk küll röövlid neid mitut moodi surmata püüdsid. Säherdust imet nähes lasksid vaenajad neil minna. Nüüd pöördusid rootslased taas püha Birgitta poole – ja näe, nende laevuke kanti kui ime väel rannast merele, nõnda et nad eluga kodusadamasse jõudsid.
Kaberlas sündinud ime lisati Birgitta imetegude nimekirja, mille alusel 7. oktoobril 1391. aastal kuulutas paavst Bonifatius IX Rooma Peetri kirikus Birgitta pühakuks.
Palverännutee arendamisele on pühendunud Pirita kloostri sõbrad eesotsas Lagle Parekiga. Võrgustikus osalevad muuseumid, kirikud ja kogudused, külaseltsid ja rahvamajad-raamatukogud. Maa-amet pakub ja haldab kaardirakendust, RMK nõustab radade kulgemist.
Uurige lähemalt palverand.ee ja kohtumiseni.
Epp Alatalu,
Pirita kloostri sõber ja Palverännutee MTÜ liige
Eesti jaakobitee
Algab Tallinna toomkirikust ja on kirikust kirikusse suundudes ligi 250 km pikk.
Viib läbi Pärnu Iklasse ja jätkub Riia kaudu Santiago de Compostelasse.
Väiksem haru suundub Pärnu-Jaagupist Valka.
Teed võib kõndida üksikute päevade kaupa või pikemate etappidena, on läbitav jalgrattaga.
Teele jäävad kogudused pakuvad eelneva ühenduse võtmise korral öömaja.
