Usuteaduse instituudi lõpetab 13 tudengit

Usuteaduse instituudi pidulik lõpujumalateenistus Tallinna toomkirikus koos diplomite kätteandmisega toimub 19. juunil.

Dekaan dr Randar Tasmuth ütleb, et lõpujumalateenistuse pidamine toomkirikus tuleneb praegustest pandeemia piirangutest ja kirikus on piisavalt ruumi, et ka lõpetajate lähedased saaksid osaleda. Traditsiooniliseks akadeemiliseks lõpuaktuseks ta seda siiski nimetada ei soovi ja loodab, et tulevikus on võimalik varem praktiseeritud formaati instituudi majas edasi kasutada.

Dr Tasmuth tõstab kaitstud lõputöödest esile Liina Kilemiti juhendatud Ann Tamme tööd „COVID-19 pandeemia tõttu kehtestatud eriolukorra mõju EELK koguduste korraliste jumalateenistuste korraldamisele“. Kirjutis on aktuaalne ja huvitav, küsitlusele vastanud vaimulike ütlustest selgus, et mõju oli väga erinev. „Mõni vaimulik ütles, et väga palju takistas, teised, et peaaegu üldse mitte. Esile tõsteti veebiteenistuste positiivset mõjujõudu. Oli neidki kogudusi, kus jumalateenistusi üldse ei toimunud või lihtsalt jumalateenistusi välja ei kuulutatud, aga kui inimesed tulid, siis jumalateenistus toimus,“ meenutab Tasmuth.

Dekaan jagab kiidusõnu ka tema enda juhendatud Andrus Lukase lõputööle „Surma ja elu puudutavad tekstid Johannese evangeeliumis ja nende kasutamisvõimalus hingehoidlikus kontekstis“, millest on kindlasti abi surijatega töötavatele hingehoidjatele.

Kolmandana jäi silma Rita Rae uurimus „Kirikukäsitluse rõhuasetuste teisenemised Elmar Salumaa lühemates kirjutistes“ (juh dr Thomas-Andreas Põder). Kirjutisi oli vaadeldud 52 aastast ja sõjaeelsest ajast tõi kaitsja välja joone, et Salumaa meelest pöörati koguduse koguduslikule elule liiga vähe tähelepanu. „Salumaa ei ütle seda oma tekstides otse välja, aga võimalik, et kui enne sõda oleks liikmete vaimsele kasvamisele ja ilmikute tööle rohkem tähelepanu pööratud, siis oleks ehk nõukogude aeg olnud kergemini üle elatav. Salumaa mõtteid kuulates tundus, justkui need oleks täna kirjutatud. Et keskmes ei peaks olema kiriku struktuur, vaid koguduse reaalne töö,“ jagab Tasmuth. Magistritöödest soovis usutletav tunnustada Marek Alveuse uurimust „Leeriõpetuse areng ja selle sidumine terviseõpetusega Eestis 1935–1940“ (juh Riho Saard).

Lõpetamas on 13 üliõpilastja üks kirikumuusika osakonna õpilane. Egert Nikolajevski, Marek Alveus ja Aili Ilves lõpetavad magistriõppe. Rakenduskõrghariduse diplomi saavad luterliku teoloogia suunal Kristjan Paju, Ann Tamme, Rita Rae ja Ülle Jõudvald; hingehoiu erialal Aare Rüütel ja Andrus Lukas; õigeusu teoloogia suunal Andrus Noorhani. Kristliku kultuuriloo õppekava on sooritanud Tarmo Lille-

oja, Heidi Reimann ja Katrin Johanson. Kirikumuusikaosakonna D taseme kursuse on läbinud Tiiu Silver.

Kätlin Liimets