Kaarli laekonstruktsiooni mudel on muuseumis

Juunikuus saab Eesti Arhitektuurimuuseumis näha Tallinna Kaarli kiriku lae- ja katusekonstruktsiooni mudelit, mis on peaaegu 160 aastat vana. 

Tegemist on uunikumiga, nagu ka kiriku katusekonstruktsioon ise. Ameerika sillaehitusest pärit lahendus, mida Eestis kasutati esmakordselt, võimaldas luua muljetavaldavalt valgusküllase vahetugedeta saali.

Tallinna Kaarli kirik valmis ja pühitseti 1870, tornid valmisid 1882, oma 1500 istekohaga on pühakoda Eesti suurimaid. Romaani stiilist lähtuval paekivihoonel on kahe teravatipulise läänetorniga monumentaalne peafassaad, mis on üks Tallinna maamärke. Kiriku projekteeris Eesti juurtega Peterburi arhitekt Otto Pius Hippius, tema soov oli luua ühtne avar siseruum, kus kantsel ja altar oleks igale kirikulisele hästi näha. Konstruktorina tuli Hippiusele appi tema varasem koostööpartner Rudolf von Bernhard, kes oli samuti Eesti päritolu.

Kirik on ladina risti kujulise plaaniga, 20 m lai piki- ja põiklööv sillati nelitise kohal võimsate kivist kaartega, millele toetuvad kaks ristuvat puit-terassõrestikku (nn Howe’ turvikud). Sellega seoti omakorda keerukas katusetarind. Ameerika sillaehitusest pärit, kuid Eesti kirikutes esmakordne lahendus võimaldas luua avara vahetugedeta saali.

Kaarli kiriku katusekonstruktsioonist valmis kaks mudelit, nimetatakse muuseumi pressiteates. Muuseumis olevat maketti esitleti Eestimaa rüütelkonnale 1862. aasta lõpul toimunud maapäeval. Pärast kiriku valmimist 1870 kinkis Hippius selle 1864. aastal loodud Eesti Provintsiaalmuuseumile, teine mudel valmistati teedeministeeriumi tellimusel Peterburi tsiviilinseneride instituudile.

2000. aastal kinkis kunagise provintsiaalmuuseumi järglane Eesti Ajaloomuuseum maketi arhitektuurimuuseumile. Üsna hapras seisukorras makett konserveeriti ennistuskojas Kanut ja eksponeeriti 2001. aasta suurel maketinäitusel.

Eesti Arhitektuurimuuseum Rotermanni soolalaos (Ahtri 2 Tallinnas) on avatud teisipäevast pühapäevani kell 11–18.

Eesti Kirik