Teenimine Avinurmes jäi lühikeseks

Õpetaja Algur Kaerma pidas 30. mail Avinurme kirikus lahkumisjumalateenistuse. Lahkumise põhjuseks on mitmete asjaolude kokkulangemine.

Ajalehest Vooremaa võis leida lahkumisteenistuse kuulutuse. See tekitas küsimuse, miks mullu novembris uues koguduses tööd alustanud vaimulik ära läheb. Äsja Avinurme koguduse juhatuse esimehe ameti maha pannud, ent nõukogus jätkav Helju Paas ütleb, et mingit tüli ei ole ja põhjuseks on asjaolude kokkulangevus, milles põhilist osa mängisid pandeemia ja koguduse majanduslik olukord. 

„Kõik on kuidagi kurb. See, mis ei saanud õieti alatagi, lõppes juba,“ möönab Paas, lisades kahetsusega, et inimesed ei jõudnud uue õpetajaga tutvudagi, sest piirangute tõttu ei tohtinud kirikus käia. Kahjuks selgus ka asjaolu, et koguduse pastoraat pole seal talvel elamiseks kohandatud. Oli liiga külm.

Takistuste koosmõju

Ka õpetaja Algur Kaerma kinnitab, et lahkumise põhjused on perekondlikud, koguduslikud ja pandeemiast tulenevad. Pärast seda, kui ta mullu 29. novembril konsistooriumi poolt Avinurme õpetajaks kinnitati, pidi toimuma 1. advendil pidulik introduktsioon, aga õp Kaerma haigestus kopsupõletikku ja vajas haiglaravi.

Esimese teenistuse pärast proovijumalateenistust lõikustänupühal sai ta koguduse õpetajana pidada 4. advendil ja peagi järgnes piirangutest tulenev jumalateenistuste keeld. Samuti kuulub Algur Kaerma nende hulka, kes märtsis põdes koroonaviirust ja sedavõrd tõsiselt, et vajas haigla- ja järelravi. „Covid oli hirmus kogemus. Millimeeter millimeetri haaval kratsis jõu, mõtlemise ja tahtmise välja. Oleks justkui olemine mitteolemise sees,“ jagab ta.

Aina enam sai selgeks, et õp Kaerma abikaasa ei saa Saaremaalt Avinurme kolida ja kuna juba eelnevalt teenis vaimulik ilma pereta kuus aastat Kanadas, siis selliselt edasi minna ei soovitud. Õp Kaerma jätkab 1. juunist Saarte praostkonna vikaarõpetajana.

Avinurmes sai pandeemiast ja tervisest tulenenud takistustele vaatamata peetud 12 jumalateenistust ja neli matust. Viimase olulise ettevõtmisena allkirjastas Kaerma 25. mail Mustvee vallaga lepingu, millega vald omandas õiguse ehitada kiriku krundi servale bussijaama ootepaviljon ja välitualett. Kogudus sai selle eest kümne aasta jooksul kogu krundi ulatuses muruniitmise teenuse ja pargipuude hoolduse. 

Projekti teise etapi käigus (järgmisel aastal) ehitatakse uued kirikuaia väravad ja rajatakse täiendav kirikuaia müüritis. „Kiriku ette tuleb Avinurme aleviku keskväljak ja sellega paiga atraktiivsus suureneb,“ sõnab Kaerma.

Kogudust kurnas kohtuvaidlus

Avinurme kogudust on majanduslikult kurnanud pastoraadis asunud Elulaadikeskusega seotud kohtuasi. Teema sai ka üleriigilise tähelepanu saates „Pealtnägija“ märtsis 2019. „Kogudus on juba paar aastat olnud raskustes kohtuasja pärast. Vaidlus Elulaadikeskuse pärast päädis eelmise koguduse õpetaja Rene Alberi lahkumisega. Nüüd on kohtuasi saanud lõpplahenduse, pankrot lõpetatud, Elulaadikeskust ei eksisteeri enam ja pastoraat on taas koguduse omandis, ent kogudusel kaasnesid sellega suured kulutused õigusabile,“ kõneleb Kaerma.

Lootust annab siiski nelipühal toimunud koguduse nõukogu ja juhatuse valimine. Kohalikud inimesed hoolivad kogudusest. „Nüüd sai nooremat jõudu juurde. Vastutust on nii palju olnud, et andsin juhatuse esimehe ameti nooremale, hingehoiu haridusega Katrin Pärnale üle. Eks läheme ikka edasi, ei taha ju, et kogudus uksed kinni paneks. Lootust on, kui noored võtavad vastutust,“ on Helju Paas kindel.

Õpetaja Kaermagi meenutab valimisi sooja sõnaga: „Juhatuse koosseisus on keskmine vanus alla 40 aasta. Väga hea vennalik õhkkond, küünarnukitunne oli kirikus täiskogu koosolekul. Tublid, aktiivsed inimesed on Avinurmes, tundsin endale lõppematut toetust. Eks seda nähes tegi mind äraminek kurvaks.“ Ta on ka kindel, et majanduslike raskuste põhi on käes ja nüüd tuleb n-ö välja ronida: „Inimesed on siin seda väärt. Usun, et teevad ära omapoolse osa, miks ei peaks siis Jumal oma armusilmaga siia vaatama.“

Seega on viimaste aastatega kogudus jõudnud olukorda, et oma õpetajat palgata ei jõuta ja tuleviku osas valitseb teadmatus. Tartu praostkonna praost Ants Tooming, kellest 1. juunist on saanud taas hooldajaõpetaja, on kindel, et olukord paraneb: „Üsna kurb ja ettearvamatu seis. Raha on otsas, ent Avinurme kogudus peaks olema võimeline kosuma. Potentsiaali on.“

Kätlin Liimets