Tundeline teekond läbi Eesti 2. osa

2.

Vello Salumi eestvõttel hakati 1988. aasta hingedepäeval rajama Pilistvere surnuaia lähedale stalinismiohvrite kivikangrut, mille juurde tekkis ajapikku ka kommunistliku genotsiidi memoriaal koos mälestushiiega. Mälestuspaik oli enam-vähem hooldatud, aga tundub, et eesti rahva poolt üsna unustatud.

Kivikangru juurest jalutasime läbi kahel pool maanteed paiknevale surnuaiale, et külastada märkimisväärseid hauatähiseid. Kahjuks ei ole väravas stendi, mis juhataks otsitavate juurde. Ja nii eksleme edasi-tagasi kõndides, et üles leida Vabadussõja mälestusmärk. Abi saime alles siis, kui lõpuks üht kalmistule saabunud kohalikku kõnetasime. Tema viis meid kohe kohale ja oleks meelsasti pikemaltki kohalikest inimestest, kes kalmudes puhkavad, rääkinud. 

Pilistvere surnuaeda on maetud koolmeister ja kultuuritegelane Jaan Jung, riigimees August Rei vanemad ning poliitiku ja töösturi Joakim Puhki vanemad. On tähelepanuväärne, et Pilistvere surnuaias elasid okupatsiooniaja üle nii Eestimaa Päästekomitee liikme Jüri Vilmsi mälestusmonument kui ka Vabadussõjas langenute mälestuskivi. Ilmselt saadi rahuldus kätte Vabadussõjas langenute suure monumendi lõhkumisega, mis asus rahvamaja vastas. Ent seegi on nüüdseks muudetud kujul taastatud.

Suure-Jaanist Vändrasse

Teekond Pilistverest viis mööda Olustvere mõisast. Kel aega, soovitan sealgi ringi jalutada, parki, kõrvalhooneid ja muuseumi uudistada. Suure-Jaani muusikafestivali ajal on siingi kontserte korraldatud ja seeläbigi on koht ehk paljudele tuttav.

Suure-Jaanis on aastaid tegutsenud söögikoht Arturi Juures, mis kunagi kellelgi kõhtu tühjaks ei jäta. Kohviku juurest sammume Johannese kiriku juurde, mis sel päeval suletud on, ja edasi kalmistule suurmeeste haudadele. 

Kalmistul on plaan ja see teeb liikumise haudade vahel ja suurmeeste hauakohtade leidmise hõlpsamaks. Suure-Jaani kalmistul puhkavad viimset und helilooja Mart Saar (1882–1963) ning esimene eesti soost akadeemilise kunstiharidusega maalikunstnik Johann Köler (1826–1899). 1913. aastal püstitati kalmule Peterburi eestlaste tellimusel skulptor Amandus Adamsoni loodud pronksist Köleri büst. Tähelepanuväärne on Kappide dünastia hauaplats. 

Tallinna maantee ääres paikneb ka heliloojate Kappide majamuuseum, väike, aga hubane. Avatakse ettetellimisel.

Hüpassaarde Mart Saare majamuuseumi jõudmiseks tuleb Suure-Jaani – Vändra teelt 10 km maha sõita. Teeviit ei viita majamuuseumile, küll RMK Hüpassaare õpperajale Kuresoo rabas. Ise tuleb olla tark ning need kaks asja kokku viia. Majamuuseum asub õpperaja alguspunkti lähedal. Kui rohkem aega, võib külastada nii helilooja kodumaja kui ka käia ligi 5 km pikkusel matkarajal.

(Järgneb.)

Sirje Semm